Euroopa rajab paberikäitisi

Tõsine olukord valitseb nii ajakirja- kui ka ajalehepaberiturul, kusjuures ajakirjapaberiturul on juba 1990. aastate algusest tootmise liiga kiire suurendamise tõttu raskustes oldud. Sellele vaatamata on kolme aastaga (1998--2000) kavandatud juurde 1,2 miljoni tonni ajakirjapaberi tootmise võimsusi, ehkki on teada, et nõudlus kasvab ainult 150 000 tonni aastas.

Nõudlus ajalehepaberi järele on 1990. aastatel kasvanud ca 8 miljonilt tonnilt aastas 10 miljonile. Seal on nõudlusprognoos ka tuleviku suhtes küllaltki hea. Ja seni on tootmisvõimsuse mõõdukas lisamine turgu üksnes tugevdanud. Kuid praegu käsilolevad projektid seavad paberitööstuse edasise arengu küsimärgi alla, sest 1999. aasta juhatati sisse 2--3protsendilise hinnalangusega.

Aastail 1998--1999 on ette nähtud lisada 1,1 tonni võrra ajalehepaberi tootmise mahtu. See on võrdne viieaastase nõudluse kasvuga.

Tootmismahu kontrollimatu suurendamine sunnib metsatööstusfirmasid liituma ja konkurente ära ostma.

Suhteliselt väike Norra metsafirma Norske Skog on muutunud ajalehepaberitootjate seas gigandiks. Oma vabrikud ning kolmandik Papcost, kellele kuulub 30% Aasia turust väljaspool Jaapanit, tõstab ta maailmaturul neljandale kohale. Eelmisel reedel teatas Norske Skog, et ostab 3 miljardi Eesti krooni eest oma ainsa Norra-konkurendi, paberitootja Unioni, mille käive on 2,1 miljardit krooni.

Põhjamaade analüütikud peavad tulevikus võimalikuks liitu Norske Skogi, Metsä-Serla ja Rootsi Södra vahel. Analüütikute meelest peaksid nad hästi kokku sobima, sest Norske Skogil on tugev ajalehepaberi ja Metsä-Serläl ajakirjapaberi tootmine ning lisaks tõuseksid Metsä-Serla ja Södra tselluloosivabrikud maailma suurimaks okaspuitsulfaattselluloosi tootjaks.

Metsä-Serla põhiomanik Soome Metsäliitto ja Södra teevad juba praegu koostööd Lätti ja Saksamaale tselluloositehase rajamiseks.

Autor: DI