Kristi Malmberg • 22 veebruar 1999

Kantsleri tool tekitas paksu verd

Eelmisel kolmapäeval õnnestus peaminister Mart Siimannil ja president Lennart Meril põikpäisena tuntud siseminister Olari Taal pehmeks rääkida. Taal nõustus tagasi võtma jaanuaris esitatud lahkumisavalduse. Tujutseva siseministri keeldumine toonuks Siimannile valimiseelses sahmimises vaid uut peavalu.

Veel eelmise nädala teisipäeval olid siseministeeriumi ametnikud üsna kindlad, et nüüd tuleb valimisteni läbi ajada ministrita. Taal ei soostu avalikustama, millega president ja peaminister teda veensid. «Meil on raudne kokkulepe, et me keegi ei anna sel teemal kommentaare,» ütleb ta. Taal ei nõustu ka kommenteerima, millest tema vastasseis ametkonnaga alguse sai.

Detsembri algusest alates seisab tühjana siseministeeriumi kantsleri tool, millelt Vahur Glaase lahkus vastuolude tõttu Taaliga. Kantsler on ministeeriumi tegelik peremees ja ametnike utsitaja ning seega hädavajalik asutuse korralikuks toimimiseks. Liiatigi on tegemist ühe suurema ja riigi jaoks olulisema ministeeriumiga, mille süsteemi kuulub 15 000 töötajat.

Taal soovis Glaasest vabaneda äärmiselt ultimatiivses vormis, teatades peaministrile, et kui ei lahku Glaase, lahkub tema. Siimann eelistas uue siseministri otsimisele Glaasest loobumist.

Glaase on oma lahkumise põhjustest rääkides napisõnaline ja väidab, et tahtis võtta aega valimiskampaaniaga tegelemiseks. «Nägin head võimalust poliitikasse naasmiseks,» ütleb ta.

Tegelikud põhjused peituvad Glaase ja Taali erinevates nägemustes siseministeeriumi töö suhtes ja ka selles osas, kes peaks mida otsustama. Ka kunagised hoiupankurid mäletavad, et pangas oli kaks arvamust: Taali arvamus ja vale arvamus.

Taal tahtis Glaasest vabanenud kohale panna oma soosikut, sisekaitse akadeemia rektorit Heiki Looti, kuid Siimann pidas teda liialt nooreks ja kogenematuks.

Kui peaminister keeldus Looti kantsleriks kinnitamast, viskas Taal lauale lahkumisavalduse. «Lapsik ja vastutustundetu,» nendivad peaministri lähikondsed. «Aga mis teha, ega ettevõtjad poliitikas eriti käituda oskagi.»

Taali nõunikud Urmas Sõõrumaa ja Tauno Jussi Onoper aga leiavad oma otseses ülemuses ka poliitiku tööks vajalikke omadusi. «Taali puhul on tegemist haruldaselt sirgjoonelise, terve mõistusega ning tööka inimesega. Harjumatult, kuid väga positiivselt mõjub tema stiil öelda vahetult välja oma arvamus,» räägib Onoper. «Ma ei oleks uskunud, et riigitööd võib teha sellise pühendumise ja intensiivsusega.»

Sõõrumaa lisab, et Taal on suhteliselt lühikese ajaga võimeline kehastuma selle ettevõtte patrioodiks, kus ta parasjagu töötab, ja antud juhul on ta riigi patrioot. Sõõrumaa hinnangul näitab Taali lahkumisega seonduva paindlik maandumine, et tal on poliitikule vajalikke omadusi.

Praegu täidab siseministeeriumi kantsleri kohuseid aastaid ministeeriumis töötanud senine asekantsler Tiit Sepp, kelle läbisaamine Taaliga pole just parim. See on ka põhjuseks, miks Seppa pole seni kantsleriks kinnitatud. Ministriks saades tahtis Taal hakata kohe töötajate arvu vähendama ja mõtiskles ka Sepa lahtilaskmise üle.

«Tal pole riigimehelikku mõtlemist, ta tegutseb täisverelise ärimehena, kes tahab läbi ajada võimalikult vähese hulga töötajatega ja neile võimalikult vähe palka maksta,» selgitavad Taaliga kokkupuutunud ametnikud.

Taali tööalastest saavutustest toovad tema nõunikud esile hea eelarve saavutamist tänavuseks aastaks, korrakaitse koordineerimiskomisjoni töö käivitamist ja millegipärast ka siseministeeriumi töö suunamist suuremate sisepingete ja väliste skandaalideta.

Taal ei taha ise enda tööle hinnangut anda. Tööd teeb ta enda sõnul 50--60 tundi nädalas. «Mul ei ole sellist kommet, et oma saba kergitada või oma tegemisi mingite punktidega mõõta,» märgib ta. «Selles suhtes pole ma poliitikutest kunagi aru saanud.»

Pärast ministriameti mahapanekut kavatseb Taal taas raha teenima hakata. Mingeid konkreetseid plaane tal veel pole, esialgu kogub äriilmas hinnatud mees pakkumisi.

Hetkel kuum