Hansatee töötajad protestivad firma palgatingimuste vastu

«Nüüd on meil vähemalt selge nõue 400 krooni suuruse palgatõusu näol olemas ja hakkame kaaluma oma võimalusi,» ütles eile pärast esimest läbirääkimisvooru Hansatee arendusdirektor Ingrid Preeks. «Algul nõudsid nad 16 protsendi suurust palgatõusu, mis oleks teinud umbes 800 krooni inimese kohta. Samas on inimeste sissetulek viimase aastaga 12 protsendi võrra juba tõusnud,» selgitas ta.

Selleks, et tõsta kõigil 1300 Hansatee töötajal 1. märtsist palka 400 krooni võrra, tuleks laevafirmal välja maksta 8 miljonit krooni. Arvestades, et ettevõte loob 1. aprillist kiirlaevade käivitamisega seoses 60 uut töökohta, on töötajate nõutav palgatõus Preeksi hinnangul ettevõtte jaoks liiga suur. «Enne sügist ma küll mingit palgatõusu võimalust ei näe,» lausus ta.

Meremeeste sõltumatu ametiühingu juhi Jüri Lemberi sõnul ei rahulda laevapersonali Hansatees kasutusel olev tulemuspalga süsteem, sest mitte kõigil pole võimalik müügitulemust mõjutada. «Tehniline meeskond ei saa seda mitte kuidagi teha,» tõi ta näite. Ka ei pidanud ta õigeks, et teenindaja palgast peetakse kinni purunenud nõude ja varastatud kauba maksumus.

Viimaseks tilgaks karikas sai ametiühingutegelaste sõnul töötajailt külaliste laeva kutsumise õiguse äravõtmine. «Kui Euroopasse pürgiva riigi laeva kapten ei või kedagi laeva kutsuda, on see enam kui kummaline,» leidis Lember, kes seostas seda sooviga takistada ametiühingujuhtide pääsu laevadele.

Preeks ütles, et Hansatee ei kavatse loobuda tulemuspalga põhimõttest, mis on laevafirmale seni edu toonud. See võimaldab tema hinnangul teenida rohkem kui neljasaja kroonine palgatõus. Samas möönis ta, et lisaraha ei saa kõik töötajad.

Hansatee avalike suhete nõuniku Malle Aleksiuse sõnul on laevafirmal tööle soovijaist järjekord ukse taga ja kellele töö Hansatees ei meeldi, võib ära minna.

Ametiühingu esindajad tõdesid tööandjaga kohtumise järel, et on tekkinud palgatõusu lootus. «Varem öeldi, et eelarve on koos ja mingit palgatõusu ei tule,» ütles Lember.

Ka riiklik lepitaja Leonard Tammik avaldas lootust, et pooled jõuavad vaidluses kokkuleppele. Tema hinnangul pole meremeeste ametiühingu esitatud nõuete hulgas selliseid, mida oleks võimatu täita. «Võib olla, et materiaalse vastutuse osas mõni pisiasi pole täidetav, aga 400 krooni kümnetuhandese keskmise palga juures ei tohiks teab kui suur probleem olla, » lisas ta.

Kui riikliku lepitaja juures kokkuleppele ei jõuta, on töötajail õigus hakata streikima. «Streik on äärmine abinõu, eesmärk on jõuda kokkuleppele,» märkis Tammik. Läbirääkimised riikliku lepitaja juures jätkuvad 14. aprillil.