Valitsus lahkab kabinetis ühtse finantsjärelevalve moodustamist

Teoreetiliselt on võimalik, et kabinetinõupidamine pööratakse ametlikuks istungiks, mis võib ka otsuseid vastu võtta, ütles valitsuse pressiesindaja.

Valitsus pidi esialgu eile otsustama, kuidas ja kelle alluvusse luua ühtne finantsjärelevalve.

Kui valitsus pooldab pangainspektsioonist, kindlustusinspektsioonist ja väärtpaberiinspektsioonist koosneva institutsiooni allutamist rahandusministeeriumile, siis Eesti Pank näeb järelevalvet iseseisvana.

Valitsus lubas kahe nädala eest ära oodata Eesti Panga nõukogu seisukoha. Rahandusminister Mart Opmann kinnitas, et valitsus on kompromissialdis ega suru peale oma lahendusvarianti.

Kolmest liidetavast kuulub pangainspektsioon praegu Eesti Panga alla, väärtpaberiinspektsioon ja kindlustusinspektsioon on rahandusministeeriumi halduses.

Eesti Pangal ja valitsusel pole lahkarvamusi ühtse järelevalve vajaduse suhtes. Teema kerkis teravamalt päevakorda seoses Taani eksperdi Eigil Molgaardi koostatud Maapanga juhtumi uurimuse avaldamisega.

Ametist lahkuv valitsus tahab kolmapäeval ka ära otsustada, mis saab edaspidi mullu üle 300 miljoni kroonist kahju kandnud Hüvitusfondist.

Opmanni sõnul on valitsuse vaade Hüvitusfondi tulevikule pigem optimistlik, kuigi mulluse kahju suurus pole veel täpselt teada. Esialgu kavatseb valitsus karmistada järelevalvet fondi tegevuse üle, soovides, et selleks volitatud riigikontroll oleks inspekteerimisel rangem.

EVPde kehtivusaja lõppemise tõttu peab otsustama ka Hüvitusfondi restruktureerimise. Opmanni sõnul on tulevikustsenaariume kaks -- kiire lõppmäng vahetusvõlakirjade emiteerimisega ja investoritele erastamisega või loomulik lõpetamine 2002. aastal.

Autor: BNS