8 aprill 1999

Vaheldust suusasõpradele

Põhja-Alpides asuv Méribeli suusakuurort on eestlaste poolt avastamata paik, kuhu sel kevadel korraldati Eestist alles esimene t?arterlennureis.

8600 krooni maksev pakett sisaldab lennupileti Tallinnast Genfi, bussisõidud Genfist Méribeli, reisikindlustuse ja majutuse. Toitlustamine hinnapaketi sisse ei kuulu.

Reisikindlustuse vajalikkust kogesin Méribelis omal nahal. Põlve tekkinud vee tõttu olin sunnitud kasutama sealset arstiabi. Visiiditasu suuruseks kujunes ca 1200 krooni ja selle katab kindlustusfirma.

Kuna minu suusatamise karjäär ei ole kestnud väga pikka aega, pärinevad senised kogemused vaid kodusest Eestist ja Soome Vuokatti suusamägedelt.

Eesti on algajale suusatajale õige paik, kuid üsna kiiresti muutuvad kodused laugjad nõlvad tüütavaks ning elamusi minnakse otsima kaugemale.

Méribel on väike linn, mis asub 150 kilomeetri kaugusel Genfist. Keskus asub poolteist kilomeetrit üle merepinna ja kogu suusakuurort haarab enda alla kolm alpiorgu -- Courcheveli, Méribeli ja Val-Thorensi.

Linnas või õigemini kuurortkeskuses elab alaliselt tuhat elanikku. Detsembris algav suusahooaeg muudab linna tundmatuseni ning suusamõnusid otsivate inimeste arv kasvab siis kuni 50 000ni. Oluline on, et Méribel on koht, kus tunnevad end hästi kõik suusatajad.

Sealne õhkkond, suhtumine ja mäed ei ole kujunenud aja veetmiseks suusaeliidile.

Loodus on kõrgmäestikele iseloomulik ja muljetavaldav. Mäetipud, kust algavad laskumisrajad, on peidus pilvedes.

Suusamäed avatakse Méribelis kell 9 hommikul ja suletakse kell pool viis õhtul. Nagu igas suuremas suusakuurordis on ka Méribelis neli erinevat värvi rada: must, punane, sinine ja roheline. Kõige raskem rada on kaartidel tähistatud musta värviga ning sobib ainult neile, kel on suusatamises väga head kogemused. Samas võivad Euroopa suusakeskustes olla ka mustad rajad erineva raskusega.

Suusaradade ja mäenõlvadega varustatud korralikud kaardid antakse kaasa koos mäepiletiga.

Mäepileti maksumus sõltub sellest, kui pikaks ajaks pilet ostetakse, kasulikum on osta rohkem arv päevi korraga. Rajad on mitme kilomeetri pikkused, kõige pikema raja läbimiseks tuleb sõita kaheksa kilomeetrit.

Mitte alati pole kergemad rajad kõige paremad. Kord ei saanud ma laviiniohu tõttu mäest laskumisel kasutada rohelist rada. Pidin valima punase ja musta raja vahel. Sel hetkel oli punane rada nii hullusti vaalu sõidetud, et tegelikult oleks targem olnud laskuda mustalt rajalt.

Elamiseks mõeldud majakesed on linnas kõik ühte tüüpi ning meenutavad sisemuselt Alpides asuvaid suuri mägionne. Kohaliku loodusega harmoneeruvad majad on ehitatud osakutega ning igal toal on oma kindel omanik.

Nii võite oma elamisest leida isegi riiulitele jäetud raamatuid, kuid samas puuduvad vannitoast seebid, ?ampoonid, käterätikud ja tualettpaber.

Méribel on kuurortlinn ning seal elamine on kallis. Näiteks Happy Hour ajal maksab kann õlut suusanõlval ca 75 krooni ja tass kuuma kakaod 45 krooni. Eestist tasub kaasa osta kuivtoiduaineid, sest väljas söömine on üsna kulukas. Alla 400 krooniga õhtusöögi ajal välja ei tule. Samas on Méribelis kõik tingimused toidu valmistamiseks täidetud.

Midagi erilist linnakeses silma ei hakka, kuid olemas on veekeskus ning arvukalt õlletaresid ja restorane.

Autor: Kalev Pikaru

Hetkel kuum