12 aprill 1999

Tankiga maksu järele

Üks tankiste registreeris end füüsilisest isikust ettevõtjaks, võttis end maksuametis arvele käibemaksukohustuslasena ja avas pangas konto. Tema nimel esitasid seni tuvastamata isikud maksuametile taotluse enam makstud käibemaksu tagastamiseks seoses eksporttehinguga.

Firmale tagastatigi üle 700 000 krooni, eksporti aga tegelikult ei toimunud. Dokumendid kaupade hankimise kohta olid võltsitud, nagu ka EVEA Panga maksekorraldused ja konto väljavõtted.

Veelgi suuremas ulatuses tagastati käibemaksu analoogilise skeemi järgi toiminud petturitele. Seni tuvastamata isikud said riigilt 2,3 miljonit krooni.

Käibemaksupettuse vahendiks võib olla ka firma. Nii pidas politsei kinni mehe, kes võltsitud passiga esitas maksuametile käibemaksu tagastamise taotluse. Osaühingule, mida ta esindas, oli juba varem tagastatud 1,4 miljonit krooni.

Tankistid ei mõtle tehtava tagajärgedele ja on oma nimele registreerinud firmasid, mis hiljem osutuvad maksuvõlglasteks. Nii registreeris 20aastane noormees 1000 krooni eest enda nimele firma, mis maksuameti andmetel varjas käivet 6,6 miljoni krooni ulatuses ja jättis tasumata miljoni krooni suuruse käibemaksu. Ühe tankisti pidas politsei kinni piiriületusel. Keskealine mees sattus sugulastele külla sõitmise asemel arestimajja, sest tema nimele registreeritud firma varjas 1,4 miljoni krooni ulatuses käivet ja oli riigile tasumata jätnud käibemaksu 260 000 krooni ulatuses.

Kuna kriminaalkoodeksi paragrahv 148' lõige 7 sätestab küllalt karmi karistuse majandusalaste kuritegude eest, kasutavad kurjategijad niinimetatud tankistide teenuseid.

Tavaliselt pakutakse inimesele 500--5000 krooni, et ta registreeriks äriregistris enda omandusse firma, avaks pangas arvelduskonto ja registreeriks end ettevõtteregistris käibemaksukohustuslaseks.

Seejärel annab tankist vastloodud firma asutamisdokumendid, pitsati ja volituse arve kasutamiseks nendele, kes tegelikult korraldavad firma majandustegevust.

Sularaha väljavõtmiseks kutsutakse tankist panka. Oma passi kasutades tehtud tehingu eest saab raha väljavõtja 100--1000 krooni.

Eelnevaid tegevusi kvalifitseeritakse kui kuriteost osavõttu koos sellest tulenevate tagajärgedega.

Petturid pole mitte ainult riigi probleem. Ei usu, et pettur hakkaks riigi ja erafirma petmise vahele olulist piiri tõmbama.

Pettasaamise vältimiseks tuleks info petturite kohta avalikustada, et firmad ise saaksid kahtlastest partneritest hoiduda.

Ei saa väita, et meie juurde oleks keegi petmisplaani kohta nõu küsima tulnud. Paljud on kindlasti ilma suurema ettevalmistuseta nn mütsiga lööjad, kes proovivad, kas asi läheb õnneks. Sageli juhtub, et lähebki.

Rohkem kui maksukonsultandid võivad pettureid avastada audiitorid. Firma dokumentidest selgub näiteks, et tehtud on ühepoolseid tehinguid. Ostetakse, aga ei müüda või müüakse, aga ei osteta. Paraku ei saa audiitorid kutse-eetika tõttu oma kahtlustest teada anda.

Hetkel kuum