Rootsi on kimbatuses
Peaminister Göran Persson kinnitas, et ministrivahetus ei too kaasa Rootsi majanduspoliitilise suuna muutust ning et tegemist olevat täiesti tavalise protseduuriga. Rootsi turg ja meedia olid aga täiesti vastupidisel arvamusel.
Turg esitas selle teate peale nõutu küsimuse: kes on Bosse Ringholm, sest uut 56aastast rahandusministrit ei ole varem peaaegu üldse avalikkuses esinemas nähtud ja majanduse asjatundjana on ta täiesti valge leht. Olukorra tõsidust süvendas veelgi opositsioonierakondade nõue korraldada uued valimised.
Åsbrink põhjendas tagasiastumist Perssoni usalduse kaotamisega. Åsbrink ütles, et tagasiastumise ajendiks sai peaministri pühapäevane sõnavõtt, milles ta lubas maksude alandamist 2000. aastal 15--20 mld krooni võrra.
Åsbrink on korduvalt öelnud, et Rootsi vajab ranget kulude kontrolli ning eelarve ülejääki, kuigi koalitsioonikaaslased on mitmel korral kutsunud üles kulutusi hoopis suurendama.
Rahandusministri tagasiastumine sattus väga halvale ajale, sest Åsbrink pidi täna esitama parlamendile tuleva aasta eelarvekava. See tähendab, et eelarve peab esitama uus ja tundmatu minister, kelle kohta arvatakse, et ta ei ole oma eelkäijaga isegi mitte samadel seisukohtadel.
Valitsuse usaldusväärsus on selle läbi kõvasti kannatanud. Teadmatus mõjutas intresse ja Rootsi krooni kurssi.
Obligatsiooniintressid kerkisid 7--9 punkti. Rootsi ja Saksamaa intressierinevus suurenes 13 punkti võrra ja on nüüd 48 punkti.
Turg suhtub Åsbrinki üllatavasse lahkumisse väga mõrult. Åsbrinki peetakse riigikulude range kokkuhoiu pooldajaks.
Ringholm on seevastu sotsiaaldemokraatide traditsioonilise suuna esindaja, kellele riigieelarve tasakaal ei ole sedavõrd tähtis. Lisaks usutakse, et peaminister Persson hakkab ise rohkem rahanduspoliitikat suunama. Turus ei äratanud usaldust ka see, et uus rahandusminister ei osanud öelda, kas ta on Euroopa rahaliidu pooldaja või vastane.
See, et peaminister ei suutnud ruttu rahandusministri kohale leida kogenud poliitikut, näitab analüütikute hinnangul tema positsiooni nõrkust. Isegi Rootsi sotside pooldajad ei usu enam Perssoni valitsuse pikka püsimisse. Tõenäoliselt toob Åsbrinki lahkumine uued valimised ligemale.
Tavalisele rootslasele lähevad valitsuse püsimise raskused kalliks maksma. Intressitõus suurendab elamiskulu ja ajutiselt ka makse.
Autor: ÄP