Piimatööstused tühjendavad maapiirkonnad rahast

«Inimestel pole isegi palgapäeva perioodidel enam raha,» ütles Kehtna kaupluse juhataja Lea Viktorova. «Inimesed loevad hoolega raha ka toidukaupade ostmisel, rääkimata siis tööstuskaubast.» Viktorova sõnul on alates märtsist kaupluse käive vähenenud viiendiku võrra ja on näha, et rahanappus süveneb.

Piimatootjate sõnul tõmbavad raha maalt välja piimatööstused, kes suruvad tootjatele peale võimalikult pikki maksegraafikuid.

Ühinenud Meiereid maksab lepingulistele tootjatele 30 protsenti piima rahast järgmise kuu 20. kuupäevaks ja ülejäänud raha kahe kuu jooksul alates piima ostmisest. Viivist maksab Ühinenud Meiereid maksetähtaja ületamisel tootjale 0,01% päevas.

Võru Juust on sõlminud piimatootjatega kolmekuulise maksegraafiku. Rävala Piim maksab tootjatele samuti piima eest kahekuulise maksegraafikuga. Varem maksid tööstused tootjatele piima eest umbes kuu jooksul.

«Meiega sõlmitud lepingud annavad tööstusele võimaluse venitada meile maksmisega kasvõi aasta, kuna viivise suurus on peaaegu olematu,» ütles Raplamaa piimatootja Kärt Loo. «Minu arved aga on ju seitsmepäevase maksetähtajaga ja elamiseks on kah raha vaja.»

Loo sõnul pole ka võimalust lepingust loobuda ja piima mujale müüa. «Väiksematel tööstustel on küll paremad kokkuostutingimused, kuid nad ei suuda ka kogu Eesti piima kokku osta,» ütles Loo.

«Nii see tõepoolest on, et raha on meie käes kinni,» ütles ASi Rävala Piim juhataja Rein Viilu. «Aga meile ei tule samuti raha tagasi, kaupa pole kuskile müüa ja kui Venemaale midagi lähebki, siis sealt tuleb raha väga aeglaselt.»

Ühinenud Meiereide peadirektor Andres Soosaar ütles, et maksetähtajad on nii pikad, sest Venemaalt laekub raha kauba eest aeglaselt. «Kui kuu aja pärast piima kokkuost suureneb, pikenevad maksegraafikud ilmselt veelgi,» ütles ta.