Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühispank on valmis miljardi tagasi maksma

    Ühispanga asepresidendi Margus Schultsi sõnul on panga likviidsus hetkel piisavalt hea. «Midagi juurde võtta pole vaja,» kinnitas Schults eile.
    Varem on Ühispanga asepresident Ülo Suurkask öelnud, et välislaenu tagasimaksmiseks kaalutakse sündikaatlaenu võtmist. Schultsi sõnul otsustas pank siiski maksta laen tagasi võlakirjaemissioonist saadud raha ja omavahendite arvel.
    Võlakirjaemissioonist laekus Ühispangale 782 mln krooni, seega peab üle 400 mln krooni pank leidma omavahenditest. «Praegu tundub, et ka majanduskeskkond paraneb ja mingeid probleeme tagasimaksetega me ei näe,» kinnitas Schults. Tagasimakse tähtaeg on 6. mail. Osa välislaenust ehk 215 mln krooni tasus Ühispank juba märtsis.
    Hansapanga finantsdirektori Erkki Raasukese hinnangul saab Ühispank nende bilanssi vaadates laenu tagasimaksmisega hakkama. «Neil on 1,6 mld kr paigutatud võlakirjadesse ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitesse. Kui nende hulgas on piisavalt likviidseid väärtpabereid, siis peaks juba see aitama neil võlga tasuda,» selgitas Raasuke.
    Veebruari lõpus emiteeris Ühispank Lehman Brothersi vahendusel 50 mln euro vastu kolmeaastaseid võlakirju intressiga 6 kuu Euribor + 3,5% (kokku ~ 6,1%).
    Hansapank peab tänavu välislaene tagasi maksma vaid 80 mln krooni väikestes osades. Järgmisel aastal tuleb pangal aga maksta tagasi kokku 1,6 mld krooni.
    Raasukese sõnul pole praegu Eesti pankadel mõtet välisraha sisse laenata, sest hoolimata laenuintresside langetamisest pole märgata ettevõtete huvi laenu võtta.
  • Hetkel kuum
Antropoloog: kus on targa tööstuse targad inimesed?
Tööstuse innovatsioon ei seisa täna tehnoloogilise võimekuse, vaid meeskonna kaasamise taga, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutajatest, antropoloog Keiu Telve.
Tööstuse innovatsioon ei seisa täna tehnoloogilise võimekuse, vaid meeskonna kaasamise taga, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutajatest, antropoloog Keiu Telve.
Tootjahinnad kahanesid kuuga pisut
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Swedbank: Linas Agro tulemused jätsid ootused kaugele selja taha
Swedbanki kasumiprognoos osutus Linas Agro tulemuste valgel liiga tagasihoidlikuks, kirjutab aktsiaanalüütik Kaimo Aljas panga blogis ja tõstab aktsia hinnasihi 1,8 euroni.
Swedbanki kasumiprognoos osutus Linas Agro tulemuste valgel liiga tagasihoidlikuks, kirjutab aktsiaanalüütik Kaimo Aljas panga blogis ja tõstab aktsia hinnasihi 1,8 euroni.
Reaalajas börsiinfo
See, mis on kohalikule turistile tavapärane, paneb välismaalase rahakotiraudu avama
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Emotsionaalne esinemine Gaselli Kongressil: et maal äri ajada, pead olema lihtsalt hea inimene
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Äripäev Ukrainas: eestlased viivad sinna tööstusi ja tahavad osaleda riigi ülesehitamises
Eelmine kord olid põgenikud, kes liikusid püsivalt ühest kohast teise, nüüd on näha, et emad lastega tulevad Poolast Kiievisse oma meeste juurde, rääkis Ukrainas viibiv Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik.
Eelmine kord olid põgenikud, kes liikusid püsivalt ühest kohast teise, nüüd on näha, et emad lastega tulevad Poolast Kiievisse oma meeste juurde, rääkis Ukrainas viibiv Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik.
Turbatootja lõi kõiki varasemaid tulemusi
„2022. aasta suvi oli tootmiseks soodne,“ kirjutab turbatootja Nurme Turvas aruandes ja seda kinnitavad sajaprotsendiliselt ka ettevõtte tulemused – käive ega kasum pole neil kunagi nii suured olnud.
„2022. aasta suvi oli tootmiseks soodne,“ kirjutab turbatootja Nurme Turvas aruandes ja seda kinnitavad sajaprotsendiliselt ka ettevõtte tulemused – käive ega kasum pole neil kunagi nii suured olnud.
Nädala lood. Krüptoidu vangerdas luksuskinnisvaraga, pangapaanika ning uus firma tahab börsile
Äripäeva lugejad huvitusid sel nädalal enim euriborist, pangapaanikast ning kinnisvaraga vangerdanud krüptoidust Change.
Äripäeva lugejad huvitusid sel nädalal enim euriborist, pangapaanikast ning kinnisvaraga vangerdanud krüptoidust Change.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.