Kristi Malmberg • 28. aprill 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Ettevõttel raskem laenata

Jaanuaris moodustasid äriühingutele antud laenud kommertspankade üldisest laenuportfellist 85,7%. Kahe kuuga on ettevõtetele antud laenude maht vähenenud 29%ni pankade laenuportfellist. Samal ajal on liisingufirmadele antud laenude osakaal tõusnud kõigist laenudest 7,4%-lt 64,8-le.

Hansapanga krediidiriski divisjoni direktor Aivar Rehe ütles, et ettevõtetele väljastatud laenude vähenemine on tingitud mullusest Vene kriisist ja üldisest majanduskliima jahenemisest. «Pangad annavad rohkem lühiajalisi laene ja pikaajaline investeerimine ettevõtete äriprojektidesse pole eriti aktiivne olnud,» tunnistas Rehe. Ta lausus, et samas on laenuandmine liisingufirmadele esimeses kvartalis päris suur olnud. See ei tähenda, et pank eelistaks laenuandmisel vaid enda gruppi kuuluvaid firmasid, väitis ta.

«Eeldame, et liisingufirmadele antud laenud maanduvad erinevates majandussektorites,» märkis Rehe. Hansapangal pole esialgu plaanis laenuintresse rohkem alandada, sest kahe kuuga on baasintress langenud 4,5 protsendipunkti 12,5%-le, ütles Rehe. «Edasised otsused intresside langetamise osas teeme turu käitumist jälgides,» lisas ta.

Ühispank langetab 1. mail ettevõtetele antava kroonilaenu baasintressi 13%-le. Eelmise kuu lõpus langes kroonilaenude intress Ühispangas 3 protsendipunkti 15%-le.

Optiva Panga riskijuhtimise osakonna analüütik Heikki Raadik ütles, et pank kavatseb järgmisel nädalal laenuintressid taas üle vaadata. Viimati langetas Optiva Pank kroonilaenu baasintressi aprilli keskel 13,5 protsendini. «Tõenäoliselt langetame baasintressi veel kuni protsendipunkti võrra,» märkis Raadik.

ASi Tallegg juhatuse esimees Ants Käsper ütles, et ettevõte võtaks hea meelega laenu. Kuna firma laenukoormus on juba praegu päris suur, on seda aga raske saada, nentis ta. «Toiduainetööstuse kasumlikkus on viimasel ajal madal ja seetõttu on keeruline suurendada omakapitali,» lisas Käsper. Tema hinnangul pole samas otstarbekas Euroopa Liidust laenu võtta, kuigi seal on madalamad laenuintressid. Laenu teenindamine ja lepingutasud tulevad kokkuvõttes kallimad, väitis Käsper. «Välismaalt on mõttekas laenu võtta suurtel ettevõtetel suurtes summades,» leidis Käsper.

Heikki Raadik ütles, et ettevõtjad on laenuvõtmisest huvitatud, kuid keerulise majandusolukorra tõttu pole neil esitada pankadele piisavalt kvaliteetseid projekte.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt