3 mai 1999

Kuidas käituda lõhkekeha leidmisel

- Ole äärmiselt ettevaatlik! Eesti maapind sisaldab väga erinevaid, mitmete riikide ja tootjate lõhkekehi, mis asjatundjailegi üllatusi pakuvad. Lõhkekeha võib olla iga maad harides või kraavi kaevates leitud ese, mida sa ei tunne ja mis ilmselt sellesse keskkonda ei kuulu.

- Ära hakka leitud eset omal käel paiknemiskohast välja tõmbama ega teisaldama!

- Leidu pole otstarbekas ka sügavamale maa sisse matta. Päästeameti töötajad teavad juhuseid, kus lõhkekehi on nn jalust ära maetud eluhoone vahetusse lähedusse.

- Tähista leiu koht ainult sulle teadaoleva märgiga! Erksavärviline tähis võib tõmmata juhusliku mööduja tähelepanu.

- Teavet kahtlase eseme kohta hoia vaid endale või räägi ainult oma lähedastele, lõhkekeha leidmise kohale kutsu vaid eriettevalmistusega asjatundja! Teate võid jätta politsei või päästeteenistuse numbril.

- Päästeameti eridemineerijaid oodates ei maksa minna kärsituks. Väljakutseid võib olla mitu ja nad reageerivad esmalt kõige suuremale ohule.

Allikas: Pommirühm

1. 76mm kildmürsk. Selliseid II maailmasõjast pärinevad, ka hoopis teistsuguse läbimõõduga lõhkekehi võib leida kõikjalt, kus lahinguid peeti.

2. 82mm miinipildujamiin. Neidki võib leida endistelt lahingutandritelt, välistatud pole ka kastitäie miinide leidmine ühekorraga.

3. Käsigranaat RGD 33. Leidub lahingutandritel enamasti üksikult, aga ka paarikaupa.

4. 50kilone lennukipomm. Lennukitelt heidetud kuni pooletonnised pommid on enamasti kukkunud sügavale maa sisse.

5. Tankitõrjemiin TM 62 M. Seni on Eestist leitud vaid Nõukogude armee õppevahendiks olnud miine.

Hetkel kuum