Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Koostöö teeb kääbused tugevaks

    Üks ettevõte teise järel läheb välismaise kapitali kätte. Eesti ärimees müüb, olgu siis firma üles töötatud või põhja kõrvetatud. Mõnel ärimehel on mitmeaastasest ponnistamisest ja kriisiaegade suurest pingest lihtsalt võhm väljas. Enamasti aga napib jaksu, et läbi murda igatsetud välisturgudele. Kodumaine ostja on tõsiseks miljonäriks seni veel liialt vaene või on teisi lihtsalt liiga vähe.
    Pankrotipesast, erastamisjäänustest või sootuks nullist alustanud firmal on paljalt tugeva tehatahtmisega raske tõusta ekspordivõimeliseks.
    Kui kauba kvaliteet ja müügioskused jõuavadki piisavalt heale tasemele Euroopas konkureerimiseks, jääb siinne suurtegija «päris» turgudel ikka kääbuse rolli.
    Tulevad tõsised, suured kliendid, vaatavad kaupa ja küsivad rõõmsal meelel partii, mis meie mehe paari aasta käibega võrdub. Vähemaga ei lepi ja läinud nad ongi.
    Nii või teisiti, seniste omanike käe all on paljude ettevõtete arengul sein püsti ees ja müümist jõukamatesse/targematesse kätesse tuleb pidada igati arukaks teoks.
    Välismaise tegelase ressursid, olgu selleks siis finantsvahendid või teadmised-oskused, on suuremad ning võimaldavad jätkata edenemist loogilises suunas.
    Õnneks on ka padupatrioodid lõpetanud hala Eesti mahamüümise teemadel ning asjatuid emotsioone tekib varasemast vähem.
    Aga kohalik ettevõtlus pakub ka teistsuguseid, positiivsemaid võimalusi. Häda ajab härja kaevu ja enamasti vastikuteks individualistideks sõimatud ja seni ikka oma liivakastis oma kannidega mänginud mehed on vahel nõus ka üheskoos tegutsema.
    Tõsi ta on, et põhiliselt ekspordile suunatud tööstusharudes on kohalikke tootjaid konkurentidena käsitleda sageli üpris ebaotstarbekas. Sama kehtib tegelikult ka koduturul valdkondades, kus leidub domineerivate ettevõtete kõrval arvukalt pisemaid tegijaid -- kohapealt võib näiteks tuua toiduainetööstuse, samuti puidutööstuse valdkonnad ning ehituse.
    Muidugi müüakse üldjuhul sama kaupa samal turul, kuid arvestades mikroskoopilisi turuosasid ei ole reeglina tegu naabrimehelt klientide ülelöömisega.
    Nõnda osutub mõttekaks mõnigi probleem lahendada ühiselt -- kulud tulevad väiksemad. Ja ega näiteks turu-uuring sellest kehvemaks jää, et kolleegil sama informatsioon kasutada on.
    Tihedam koostöö ja firmade tugevam spetsialiseerumine võimaldavad ka minna vajadusel välja oluliselt suuremate koguste pakkumisele võrreldes sooloesinejaga. See tähendab aga juba mängimist märksa kõvemate meeste liigas.
    Nõnda võimaldab koopereerumine jõulisemat esinemist välisturul. Samuti on see väikestele kohalikele tootjatele (näiteks toiduainetööstuses) abiks koduturu suurtega konkureerimisel.
    Viimase paari kuu jooksul on sääraseid näiteid kogunenud meeldivalt mitu. Nii veab Mainor ühte punti täispuitmööbli tootjaid, Torma Torpak ärgitab koostööle väiksemaid vorstimeistreid ja lihakarne.
    Sahinaid sarnastel teemadel liigub aga muudeski ringkondades. Hea, kuid ebameeldiv näide untsuläinud üritusest on raamatukirjastajate katse raamatute hulgimüügifirma loomiseks. Paraku veavad kirjastused raamatuid siiamaani ise laiali -- asjaolu, mida veidra atavismina ära on märkinud ka Euroopa Liidu funktsionäärid.
    Suundumus tõhusamale koostööle annab lootust, et ka järgnevatel aastatel jätkub firmasid Eesti lipu alla ja välisturgudel esindab Eestit lisaks tuntud (aja)kirjanduslikule kangelasele «oma Nokiale» ka mõni pisut vähem ulmeline ettevõte.
  • Hetkel kuum
Luminori jätkusuutlikkuse juht: rohelisusest saab soodsama laenu argument
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Järvan püüab universaalteenust viimasel hetkel riigikogu ette saada
Lootuses kodu- ja väiketarbijatele elektri universaalteenuse hinda veel 1. aprillist kärpida, püüab ettevõtlusminister seadusemuudatused liita praegu riigikogus töös oleva eelnõuga.
Lootuses kodu- ja väiketarbijatele elektri universaalteenuse hinda veel 1. aprillist kärpida, püüab ettevõtlusminister seadusemuudatused liita praegu riigikogus töös oleva eelnõuga.
USA aktsiad langesid keskpanga järgmiste sammude kartuses
Hirm, et vankumatult seisev tööjõuturg annab Föderaalreservile vabad käed kruvide pingutamisel, saatis USA aktsiaturud täna reedest langust jätkama.
Hirm, et vankumatult seisev tööjõuturg annab Föderaalreservile vabad käed kruvide pingutamisel, saatis USA aktsiaturud täna reedest langust jätkama.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Rüütsalu sookvootidest: naised peaksid end ise üles andma
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Carlsbergi juht loodab Venemaalt kõigepealt lahkuda, aga kunagi naasta
Saku Õlletehase omanik Carlsberg valmistub läbi rääkima alla kümne potentsiaalse ostjaga oma mahuka Venemaa äri üle ja mängu võib tulla ka ettevõtte tagasiostuklausel, kirjutab Taani väljaanne Börsen.
Saku Õlletehase omanik Carlsberg valmistub läbi rääkima alla kümne potentsiaalse ostjaga oma mahuka Venemaa äri üle ja mängu võib tulla ka ettevõtte tagasiostuklausel, kirjutab Taani väljaanne Börsen.

Olulisemad uudised

Operailil läks veduriäri müügiplaan luhta: ostjate huvi osutus kasinaks
Kuigi vedurite ehitus Tapa depoos on üks riigifirma Operaili kolmest ärisuunast, mille omanik soovis maha müüa, ei tekkinud aastase müügiprotsessi jooksul tõsiseltvõetavaid ostuhuvilisi. Seetõttu jätkab Operail Repairs Tapa depoos tööd Operaili koosseisus,
Kuigi vedurite ehitus Tapa depoos on üks riigifirma Operaili kolmest ärisuunast, mille omanik soovis maha müüa, ei tekkinud aastase müügiprotsessi jooksul tõsiseltvõetavaid ostuhuvilisi. Seetõttu jätkab Operail Repairs Tapa depoos tööd Operaili koosseisus,

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.