Metsaveokit veab kaks tagasilda

Metsaveomasinatena on Scania, Sisu ja Volvo olulisemad erinevused tagasildades.

Kui kaugsõidu maanteeveokitel veab kahest tagasillast ainult üks, siis metsaveokitel üritatakse erinevate variantide abil teha vedavaks mõlemad tagasillad. Selleks on kaks võimalust. Kasutada võib veorullikuid, mis asuvad kahe silla vahel. Rulliku abil annab vedav sild ka teisele sillale veojõu edasi. Teine võimalus on, et mõlemad sillad on statsionaarselt vedavad sillad. Rullikute kasutamine teeb auto ostuhinna madalamaks. Rullikud aga kuluvad ning konstruktsioon on nõrgem. Näiteks on rullikuga Volvo metsaveomasina kandejõud 21 tonni, mõlema vedava sillaga aga 26 tonni. Samas teeb mõlema vedava tagasilla kasutamine veoki massi 800 kg võrra raskemaks, mistõttu peab olema ettevaatlik, et koormat peale laadides mitte ületada teedel lubatud massipiirangut. Ka Scania Eesti on loobunud oma klientidele rullikute soovitamisest, sest tal on õnnestunud tehaselt välja kaubelda sama hind nii rullikutega veokile kui ka kahe vedava tagasillaga autole.

Sisu kasutab mõlemat vedavat tagasilda. Erinevalt konkurentidest on Sisu metsaveokil võimalik kergema koorma või tühisõidu puhul ka üks vedav tagasild üles tõsta, mis hõlbustab manööverdamist. Volvol ei ole võimalik teist vedavat tagasilda üles tõsta, kuid tal on olemas silla kergitaja, mis võimaldab sildadele langevat koormust ümber jagada. See on vajalik kehvades teeoludes, kus auto hakkab kinni jääma.

Üldjuhul on metsaveokeid valida võimsusvariantidest 340 hj kuni 530 hj. Eesti tingimustes piisab 400 hj. Seda tõestavad ka senised ostja eelistused: Scaniatel on enimostetud 400hj ning Volvol 420hj masinad.

Pealisehitisi (haagis, haagise tugipostid, kraana) veoki tootjad ise ei tee. Tihti kasutavad Skandinaavia veokitootjad pealisehitiste tarnijatena samu firmasid. Ka kliendil on võimalik soovi avaldada, näiteks millise tootja kraanat soovitakse. Levinumad pealisehitiste tootjad on Loglift, Nurmi jt.