Tolliladustamise kord lihtsustub

Arumeele väitel on määrus kindlasti positiivne, sest suurte seadmete importimise puhul on võimalus seade kohe vajalikku paika viia ja kulusid kokku hoida. Seni tuli Arumeele sõnul suurte kaupade tolliladustamiseks ehitada eraldi tolliladu.

Aktsiaseltsi Astarta Tolliladu direktor Urmas Tahk leiab, et uuest määrusest on kindlasti kasu tolliladude tegevusele. Sageli ei mahu kaup suurte koguste või mõõtmete tõttu olemasolevatesse ruumidesse ära.

Samas väidab Tahk, et kaupa, mille säilivust ta ei suuda tagada, tema hoiustamiseks vastu ei võta.

Tahki sõnul on tollilao probleem hoopis selles, et kui tollilaos on vaba ruumi, siis praegu tollilao tööd reguleerivad õigusaktid ei luba vabaks ringluseks vormistatud kaupa tollilaos hoida, kuid selline võimalus oleks ettevõttele praeguses raskes majandussituatsioonis tervendav.

ASi Kodumajagrupp juhatuse esimehe Lembit Lumpi sõnul uus määrus ettevõtte tegevust otseselt ei puuduta. «Eksporditavate majade elementide mõõtmed on tõesti suured ja vajame seetõttu ladustamiseks ruumi. Kuid meil on juba välja kujunenud oma skeem, et ladustame kaupa oma tehase territooriumil ning sadamas ladustame kaupa vaid paar päeva enne laevale lastimist, ütles ta. Määrus mõjub ettevõtlusele kindlasti soodustavalt, lisas Lump.

Meelis Arumeele sõnul ei saa öelda, kas tolliladustamise hinnad seoses uue määrusega tõusevad või langevad. «Konkreetsest situatsioonist sõltub konkreetne juhtum,» arvab ta.

Tolliameti spetsialisti Raivo Plumeri sõnul jälgib toll alati seda, et maksude maksmine oleks tagatud ja kauba olemuse juures ei toimuks muutusi.

Peale selle käsitletakse uue määruse järgi tolliladudena veesõidukeid kütusega varustatavaid punkrilaevu, et lihtsustada arvepidamist ja protseduurireegleid.