Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Turvaettevõtete liit ei ole aktsiaselts
Järgnev on kommentaar teatele Akropol A ja Alarmteci väljaastumise kohta Eesti Turvaettevõtete Liidust (ÄP 14. 05).
Enamikule ettevõtjatele on tänaseks selgeks saanud, et üheski majandustegevuse valdkonnas ei saada läbi ilma ühishuvide kaitsmiseta. Kui turg tekitab usaldust, olles stabiilne ja arenemisvõimalusi pakkuv, võidavad sellest üldjuhul kõik. See on ka peamine põhjus, miks liitutakse oma tegevusala esindavate ühendustega. Eesti Turvaettevõtete Liit (ETL) on oma ligemale kuue tegevusaasta vältel püüdnud koondada kõiki isiku ja vara kaitse alal tegutsevaid ettevõtteid. Sellele määratlusele on küll erinevatel perioodidel veidi erinevaid rõhke asetatud, kuid üldised põhimõtted on jäänud samaks. Algperioodil rohkem isiku füüsilise julgeoleku ja tema vara kaitse (security) probleemidega tegelenud ühendus on laiendanud üha enam oma tähelepanu tervikliku turvalisuse (safety and security) teemale.
Liidu moodustasid valveteenuseid pakkuvad ning turvatehnika alal tegutsevad ettevõtted, kusjuures nende esindatus liidus on olnud pikka aega võrdne. Sama printsiipi on püütud järgida ka juhatuse koosseisu valimistel liikmete poolt.
ETLiga saab iga turvateenuseid pakkuv ja valvetehnikaga tegelev firma ühineda vabatahtlikkuse alusel ning iga liige võib sealt ka igal ajal välja astuda. Tuua aga liidust välja astumise ühe peamise põhjusena esile seal valitsevaid pingeid tundub otsitud põhjusena enese väljavabandamiseks, kuna tekkinud pingete põhjus on seni olnud vaid ühe huvigrupi soov saavutada suurem mõjuvõim liidu juhatuses.
Majanduslikus mõttes võib ESSiga seotud ettevõtete samm olla mõistetav, kui omanike huvides on tegutseda vaid tänase kasu nimel. Ettevõtete ühenduste puhul, nagu ETL, tekib tihti küsimus: kui palju ja millest lähtuvalt peaks keegi liikmemaksuga toetama ühenduse tegevust ning kas need, kes maksavad rohkem, peavad saama ka suurema otsustusõiguse. Mittetulundusühingus on siiski esmatähtis, et kõigi liikmete huvid oleks võrdselt kaitstud, ei saa lähtuda aktsiaseltside põhimõttest -- hääli saab raha eest.
Ka tänaseks sisuliselt ja terminoloogiliselt ajast maha jäänud seadustest tuleneva turvaettevõtte mõiste tõlgendamine huvide lahknemise põhjendusena on vaid demagoogiline samm eneseõigustuseks. Valveteenust pakkuvad ettevõtted ning turvatehnikaga tegelevad firmad on liidus kõrvuti olnud selle loomisest peale ning viimaseid ei saa liigitada ehitusettevõteteks.
Et ETLis on seni kehtinud kõigi liidu liikmete poolt allkirjastatud ja tunnustatud nn heade turvamistavade kokkulepe, jääb vaid loota, et kahe firma liidust lahkumine ei tähenda ühtlasi ka nende lahtiütlemist kokkuleppest.