Väliskapitali müüt on siiski tõeks osutunud

Maailmas pole miski lõputult hea ega piiritult halb, tõdes lugeja, kui luges 24. mai kommentaari ÄPs. Leks Kindlustuse avalike suhete juht Pille Kaselo püüdis ilmselt Leksi maine tõstmiseks tõestada, et eestimaised kindlustusseltsid on välismaistest paremad ja kliendisõbralikumad. Väite tõestuseks esitatud argumendid töötasid pigem vastupidi, esitatud näited tõestasid selgelt lääne toetuse vajaduse või kogemuse tähtsust kindlustusseltsi edukuse tagamiseks.

Seega müüdi kummutamise asemel kultiveeriti, kui kasutada autori sõnu, seda sama müüti. Vaid faktidega vägivaldselt ümber käies saaks saavutada vastupidise tulemuse. Pealegi oleks probleemi selline püstitamine Eesti näitel liialt hiline. Eestimaine kindlustustööstus on kahjuks oma võimaluse käest lasknud. Omanikud oma kogenematuse, valede otsuste ja liigse enesekindlusega on seda teinud.

Kapitali päritolu ei ole tõesti ainuke tegur, mis määrab kindlustusseltsi stabiilsuse, usaldusväärsuse ja kliendisõbralikkuse. Kindlustuses nagu ka teistes valdkondades on üks olulisem tegur teadmised ja kogemused, mida paraku noorel ja areneval Eesti kindlustusturul piisavas mahus omandada ei ole veel võimalik.

Jah, Eestis pole enam ühtegi häid kindlustustavasid järgivat ja kliendile piisavat finantstuge tagavat kohalikku kindlustusseltsi. Ka Leks, nagu paljud teised, andis paar aastat tagasi oma näpu väliskapitalile ja arvan, et merede tagant otsustatakse nüüd palju enam kui kohapealsed juhid seda hetkel aduvad.

Miks me nutame taga Eesti kapitalil põhinevat kindlustusseltsi, samas aga usaldame välisosalusega panku?

Globaliseerumine kindlustuses, nagu ka muudes tegevusvaldkondades, on ülemaailmne ja Eesti ei saa ujuda vastuvoolu. Viimaste aastakümnete areng näitab, et edukamad on suured finantsinstitutsioonid, kellel on kasutada lai intellektuaalne pagas, väga suured finantsid ja kogemused.

Mis kasu on sellest, kui tunneme Kapaküla turgu, aga kindlustusseltsi juhtimises tehakse vigu ning Kapakülast oskulikult kogutud raha lendab tuulde? Vead, mis on saanud saatuslikuks mitmele Eesti kapitali kasutavale kindlustusseltsile, on läbitud etapp arenenuma kindlustusturuga riikides juba sajandi alguse majanduskriiside aegu. Samas unustame, et maailmas on kümneid tuhandeid Kapaküla laadseid kohti ning et kindlustus toetub suurte arvude seadusele, tõenäosusele.

Hoopis see, kes määrab riski suurusest lähtuvalt kindlustuse õige hinna ja kliendi soove arvestavad tingimused, vabastab kliendid aastakümneteks ebakindlusest. Vaid sellised muredeta inimesed saavad täielikult pühenduda oma tööle ja leiutada oma Nokia.