Pakkumise koostamine algab lähteülesannete püstitamisest. Parem on juba siis turvafirma(de)ga ühendust võtta ja paluda spetsialisti abi, sest kõik teie soovid ei pruugi olla teostatavad, kindlasti on samuti lahendusi, millest pole suurem osa inimesi teadlikud.
Lähteülesandes määratakse ära, milliseid ruume ja mille eest (sissetung, tuli, vesi) on vaja kaitsta ning kes ja kuidas hakkab valvesüsteemi hiljem kasutama.
Ka võidakse määrata vajalike andurite tüüp (liikumis-, klaasipurunemis-, vibratsiooni-, tule- jm andur) ja nende hulk.
Valvetehnika pakkumise hindamisel tuleks arvestada, et sarnase kvaliteediklassi seadmed on enam-vähem sama hinnaga.
Sellisel juhul, kui pakkumistes kõigub hind üle 10 protsendi, tuleb uurida, milles on põhjus. Vaatama peaks garantii- ja hooldustingimusi ning (valve)tehniku reageerimiskiirust süsteemi võimaliku rikke korral, samuti seda, palju hilisem tehniline teenindus maksab.
Valveteenuse puhul peaks vaatama, mida sisaldab igakuine teenustasu, sest paljud firmad pakuvad teenust, kus on eraldi tasu mälukoha eest puldis ning häiretele/valehäiretele reageerimise eest. Viimased teeb kindlaks valvekeskuse arvutiprogramm, mis tuvastab signaali saatja ning näitab tema aadressi ja kontaktisikuid.
Reageerimiskiiruse määramiseks häire korral tuleb arvestada, et turvafirma patrullauto kohalejõudmise aega hakkab määrama kattuvate häirete arv. Häirekohale kõige lähemal asuv ekipaazh võib väljakutsel olla, samuti võib olla hõivatud naaberekipaazh.
Selleks, et patrullekipaazhide vähesusest või hõivatusest tulenevat riski hinnata, tuleb küsida ekipaazhide arvu ning nende teenindada olevate objektide arvu. Normaalne on, kui üks patrullauto teenindab 70--120 objekti.