Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keda valida korteri ja büroo valvuriks
Suve lähenedes tekib paljudel inimestel probleem, kuidas muuta oma kodu või kontorit turvalisemaks puhkuste ajaks, kui nad ise ära sõidavad.
Variante on kaks: palgata turvafirma või kasutada naabrite, sugulaste, tuttavate abi. Parem lahendus on siiski tehniline valve. Ühekordne investeering valvetehnikasse tasub end kindlasti ära, seda enam, et tehnika jääb alles ka suve lõppedes.
Turvateenuse osutaja valikul on soovitatav võtta pakkumisi eri turvafirmadelt. Tallinnas on tõsiselt arvestatavaid firmasid viis-kuus, mujal Eestis on valik piiratum. Soovitatav on võtta pakkumine kõigilt potentsiaalsetelt koostööpartneritelt.
Pakkumise koostamine algab lähteülesannete püstitamisest. Parem on juba siis turvafirma(de)ga ühendust võtta ja paluda spetsialisti abi, sest kõik teie soovid ei pruugi olla teostatavad, kindlasti on samuti lahendusi, millest pole suurem osa inimesi teadlikud.
Lähteülesandes määratakse ära, milliseid ruume ja mille eest (sissetung, tuli, vesi) on vaja kaitsta ning kes ja kuidas hakkab valvesüsteemi hiljem kasutama.
Ka võidakse määrata vajalike andurite tüüp (liikumis-, klaasipurunemis-, vibratsiooni-, tule- jm andur) ja nende hulk.
Valvetehnika pakkumise hindamisel tuleks arvestada, et sarnase kvaliteediklassi seadmed on enam-vähem sama hinnaga.
Sellisel juhul, kui pakkumistes kõigub hind üle 10 protsendi, tuleb uurida, milles on põhjus. Vaatama peaks garantii- ja hooldustingimusi ning (valve)tehniku reageerimiskiirust süsteemi võimaliku rikke korral, samuti seda, palju hilisem tehniline teenindus maksab.
Valveteenuse puhul peaks vaatama, mida sisaldab igakuine teenustasu, sest paljud firmad pakuvad teenust, kus on eraldi tasu mälukoha eest puldis ning häiretele/valehäiretele reageerimise eest. Viimased teeb kindlaks valvekeskuse arvutiprogramm, mis tuvastab signaali saatja ning näitab tema aadressi ja kontaktisikuid.
Reageerimiskiiruse määramiseks häire korral tuleb arvestada, et turvafirma patrullauto kohalejõudmise aega hakkab määrama kattuvate häirete arv. Häirekohale kõige lähemal asuv ekipaazh võib väljakutsel olla, samuti võib olla hõivatud naaberekipaazh.
Selleks, et patrullekipaazhide vähesusest või hõivatusest tulenevat riski hinnata, tuleb küsida ekipaazhide arvu ning nende teenindada olevate objektide arvu. Normaalne on, kui üks patrullauto teenindab 70--120 objekti.
Valveobjekti põhjalikuks kontrollimiseks oleks vaja, et patrullekipaazhis oleks vähemalt kaks turvatöötajat. Ühe töötajaga ekipaazh ei õigusta ennast seetõttu, et üks inimene ei jõua valvatavat objekti korralikult kontrollida.
Näiteks patrullauto saabumisel maja esikülje juurde võivad vargad lahkuda tagakülje kaudu. Üheainsa töötaja korral puudub samuti võimalus kohest abi saada, kui turvatöötaja ise satub rünnaku ohvriks.
Hilisemate probleemide (valvesüsteem ei toimi, signaalid ei jõua turvafirmasse jne) vältimiseks annab parima tulemuse, kui valvetehnika paigaldaja, hooldaja ja valveteenuse osutaja on üks ja sama firma.
Autor: Hillar Põldma