• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikogu mängib krooni kursiga

    Kui kolmikliit kevadistel riigikogu valimistel maagilised 53 kohta sai, lubasid bravuurikamad neist näidata, kuidas teerulli-meetodiga opositsioonist üle sõidetakse ja Eesti kiireks arenguks vajalikud seadused ruttu vastu võetakse. Ainus, mis veidi kahtlust äratas, oli kolmikliidu sisemiste vastuoludega toimetulek.
    Nüüdseks on selge, et need lootused pole täitunud. Riigikogu tammub mudas, näidates televaatajatele parlamentaarse demokraatia tragikoomilisi võlusid, samas kui ülepaisutatud riigieelarve taktis elamine kahandab päevadega nii usaldust Eesti riigi vastu kui võimalust kriisist ilma suure hävinguta välja tulla.
    Nagu igas raskes olukorras, on välja ilmunud mitmed kunagistest otsustajatest vastu rinda tagujad, kes meenutavad oma prohvetlikku ettenägemisvõimet -- eesotsas peaministri endise majandusnõuniku Heido Vitsuri ja ekspeaminister Tiit Vähiga.
    Kui eelmine valitsus Vitsuri nõuannetele risti vastu toimis, oleks ta võinud ameti omal ajal maha panna. Vähi eile Eesti Päevalehes avaldatud arvamus, nagu oleks Eesti praeguses seisus süüdi tööstuse ja põllumajanduse kiratsemine ning lahenduseks kaitsetollid ja maksusoodustused, näitab tööstusjuhi mõttekrampi ja erakondlikku ärapanemissoovi, millest kumab läbi mure mehe juhitava Sillamäe vabatsooni äriedu pärast.
    Jutt sellest, nagu oleks välisreservi Saksa markades hoidmine dollari kursi tõusu tõttu toonud meile 600 miljonit krooni kahju, on aga pseudoprobleem. Ilmselt leiab otsimise peale mõne teise valuuta, mis DEMi suhtes veelgi enam tugevnenud, kuid kuni kroon on DEMiga seotud, pole sel Eesti riigile suuremat tähtsust.
    Vitsuri ja Vähi taolisi on igas töökollektiivis. Pole aga kuulda-näha kodanikke, kes ütleksid, et jah, läksime oma arvestuste ja plaanidega veidi rappa. Selle asemel avastatakse mingeid varjatud ressursse, nagu stabilisatsioonireserv või keskpanga jaotamata kasum, mida vastutustundetult kiirelt ära tarbida ja seega tegelikult lahendust edasi lükata.
    Soome majandustoodang langes Venemaa turu kadumisest ja metsatööstuse kokkuvarisemisest tingituna 1991. aasta I kvartalis 5,2% ja II kvartalis 6,8%. Pärast seda külmutati riigiametnike palgad ja ametnikud saadeti sundpuhkusele.
    Eeskuju näitas president Mauno Koivisto, vähendades oma kuupalka 10 000 marga võrra. Sellest ei piisanud, lahendus oli marga kursi 14% võrra lahti laskmine, misjärel ta esmalt umbes kümnendiku dollari suhtes kukkus, kuid üsna pea jälle tõusma hakkas.
    Arvan, et krooni kursi lahti sidumine DEMist ehk siis küll tegelikult eurost kerkib Eesti majanduse oodatust kauema toibumise ja riigikogu töövõimetuse jätkumise korral peatselt taas jututeemaks.
    On valida, kas tarbida ära stabilisatsioonireserv, raisata endiselt üle jõu avaliku sektori ülalpidamiseks ja minna uude aastatuhandesse tasakaalustamata riigieelarvega või lõdvendada krooni senist ranget kurssi euro suhtes, mis krooni nõrgenemisel suurendaks majanduse konkurentsivõimet teiste riikidega võrreldes. Nende kahe valiku jõuvahekorrad on muutunud tunduvalt võrdsemaks kui pool aastat tagasi.
    Tõsi, Eesti riigi võlg on tugevaks devalveerimissurveks veel väike ja valuutareservid normis, kuid krooni kursi vabastamise üks peamisi vastuargumente -- rahvusvahelise turu usaldus Eesti vastu väheneb -- muutub majanduse senise peataoleku ja poliitilise võimujõuetuse jätkumisel iga päevaga nõrgemaks.
    Kas riigimehed valivad laristamise lõpetamise või krooni devalveerimise, näitavad lähikuud. Kui opositsioon omakasupüüdlikult säästueelarve vastuvõtmist saboteerib, kannatavad teised ettevõtluskliimat mõjutavad otsused, näiteks autoaktsiisi alandamine. Just opositsioonierakondadest võib saada lähenevate kohalike valimiste eel tuhandete palgatööliste ja laenuvõtjate elujärje halvendamise peapõhjustaja.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neeme Korv: tule, Karis, appi!
Eestis on liider, kelle vaimne ja poliitiline kapital võimaldab kui mitte vaktsineerimises kõhklejaid ümber veenda, siis kindlasti selgitada, mille suhtes tasub olla kriitiline, mida lugeda ja keda kuulata. President Alar Karis ei saa ega tohi jääda praeguses ülitõsises tervisekriisis kõrvale, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eestis on liider, kelle vaimne ja poliitiline kapital võimaldab kui mitte vaktsineerimises kõhklejaid ümber veenda, siis kindlasti selgitada, mille suhtes tasub olla kriitiline, mida lugeda ja keda kuulata. President Alar Karis ei saa ega tohi jääda praeguses ülitõsises tervisekriisis kõrvale, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kliimaidud on kaasanud tänavu rekordiliselt investeeringuid
Kliimamuutuse vastu võitlevad tehnoloogiafirmad on kaasanud sel aastal rekordilised 32 miljardit dollarit investeeringuid, vahendab CNBC.
Kliimamuutuse vastu võitlevad tehnoloogiafirmad on kaasanud sel aastal rekordilised 32 miljardit dollarit investeeringuid, vahendab CNBC.
Euroopa Ravimiamet alustab koroonaravimi kiirendatud hindamist
Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee on alustanud Merck Sharp & Dohme ja Ridgeback Biotherapeuticsi täiskasvanute COVID-19 raviks välja töötatud suukaudse viirusvastase ravimi molnupiraviiri kiirendatud hindamisprotseduuri,
Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee on alustanud Merck Sharp & Dohme ja Ridgeback Biotherapeuticsi täiskasvanute COVID-19 raviks välja töötatud suukaudse viirusvastase ravimi molnupiraviiri kiirendatud hindamisprotseduuri,
Soome president kohtub reedel Putiniga
Pärast Soome presidendi Sauli Niinistö tänast kohtumist NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga andis presidendi kantselei teada, et reedel kohtub Niinistö Moskvas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.
Pärast Soome presidendi Sauli Niinistö tänast kohtumist NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga andis presidendi kantselei teada, et reedel kohtub Niinistö Moskvas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.