Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikogu mängib krooni kursiga

    Kui kolmikliit kevadistel riigikogu valimistel maagilised 53 kohta sai, lubasid bravuurikamad neist näidata, kuidas teerulli-meetodiga opositsioonist üle sõidetakse ja Eesti kiireks arenguks vajalikud seadused ruttu vastu võetakse. Ainus, mis veidi kahtlust äratas, oli kolmikliidu sisemiste vastuoludega toimetulek.
    Nüüdseks on selge, et need lootused pole täitunud. Riigikogu tammub mudas, näidates televaatajatele parlamentaarse demokraatia tragikoomilisi võlusid, samas kui ülepaisutatud riigieelarve taktis elamine kahandab päevadega nii usaldust Eesti riigi vastu kui võimalust kriisist ilma suure hävinguta välja tulla.
    Nagu igas raskes olukorras, on välja ilmunud mitmed kunagistest otsustajatest vastu rinda tagujad, kes meenutavad oma prohvetlikku ettenägemisvõimet -- eesotsas peaministri endise majandusnõuniku Heido Vitsuri ja ekspeaminister Tiit Vähiga.
    Kui eelmine valitsus Vitsuri nõuannetele risti vastu toimis, oleks ta võinud ameti omal ajal maha panna. Vähi eile Eesti Päevalehes avaldatud arvamus, nagu oleks Eesti praeguses seisus süüdi tööstuse ja põllumajanduse kiratsemine ning lahenduseks kaitsetollid ja maksusoodustused, näitab tööstusjuhi mõttekrampi ja erakondlikku ärapanemissoovi, millest kumab läbi mure mehe juhitava Sillamäe vabatsooni äriedu pärast.
    Jutt sellest, nagu oleks välisreservi Saksa markades hoidmine dollari kursi tõusu tõttu toonud meile 600 miljonit krooni kahju, on aga pseudoprobleem. Ilmselt leiab otsimise peale mõne teise valuuta, mis DEMi suhtes veelgi enam tugevnenud, kuid kuni kroon on DEMiga seotud, pole sel Eesti riigile suuremat tähtsust.
    Vitsuri ja Vähi taolisi on igas töökollektiivis. Pole aga kuulda-näha kodanikke, kes ütleksid, et jah, läksime oma arvestuste ja plaanidega veidi rappa. Selle asemel avastatakse mingeid varjatud ressursse, nagu stabilisatsioonireserv või keskpanga jaotamata kasum, mida vastutustundetult kiirelt ära tarbida ja seega tegelikult lahendust edasi lükata.
    Soome majandustoodang langes Venemaa turu kadumisest ja metsatööstuse kokkuvarisemisest tingituna 1991. aasta I kvartalis 5,2% ja II kvartalis 6,8%. Pärast seda külmutati riigiametnike palgad ja ametnikud saadeti sundpuhkusele.
    Eeskuju näitas president Mauno Koivisto, vähendades oma kuupalka 10 000 marga võrra. Sellest ei piisanud, lahendus oli marga kursi 14% võrra lahti laskmine, misjärel ta esmalt umbes kümnendiku dollari suhtes kukkus, kuid üsna pea jälle tõusma hakkas.
    Arvan, et krooni kursi lahti sidumine DEMist ehk siis küll tegelikult eurost kerkib Eesti majanduse oodatust kauema toibumise ja riigikogu töövõimetuse jätkumise korral peatselt taas jututeemaks.
    On valida, kas tarbida ära stabilisatsioonireserv, raisata endiselt üle jõu avaliku sektori ülalpidamiseks ja minna uude aastatuhandesse tasakaalustamata riigieelarvega või lõdvendada krooni senist ranget kurssi euro suhtes, mis krooni nõrgenemisel suurendaks majanduse konkurentsivõimet teiste riikidega võrreldes. Nende kahe valiku jõuvahekorrad on muutunud tunduvalt võrdsemaks kui pool aastat tagasi.
    Tõsi, Eesti riigi võlg on tugevaks devalveerimissurveks veel väike ja valuutareservid normis, kuid krooni kursi vabastamise üks peamisi vastuargumente -- rahvusvahelise turu usaldus Eesti vastu väheneb -- muutub majanduse senise peataoleku ja poliitilise võimujõuetuse jätkumisel iga päevaga nõrgemaks.
    Kas riigimehed valivad laristamise lõpetamise või krooni devalveerimise, näitavad lähikuud. Kui opositsioon omakasupüüdlikult säästueelarve vastuvõtmist saboteerib, kannatavad teised ettevõtluskliimat mõjutavad otsused, näiteks autoaktsiisi alandamine. Just opositsioonierakondadest võib saada lähenevate kohalike valimiste eel tuhandete palgatööliste ja laenuvõtjate elujärje halvendamise peapõhjustaja.
  • Hetkel kuum
Antropoloog: kus on targa tööstuse targad inimesed?
Tööstuse innovatsioon ei seisa täna tehnoloogilise võimekuse, vaid meeskonna kaasamise taga, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutajatest, antropoloog Keiu Telve.
Tööstuse innovatsioon ei seisa täna tehnoloogilise võimekuse, vaid meeskonna kaasamise taga, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutajatest, antropoloog Keiu Telve.
Tootjahinnad kahanesid kuuga pisut
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Swedbank: Linas Agro tulemused jätsid ootused kaugele selja taha
Swedbanki kasumiprognoos osutus Linas Agro tulemuste valgel liiga tagasihoidlikuks, kirjutab aktsiaanalüütik Kaimo Aljas panga blogis ja tõstab aktsia hinnasihi 1,8 euroni.
Swedbanki kasumiprognoos osutus Linas Agro tulemuste valgel liiga tagasihoidlikuks, kirjutab aktsiaanalüütik Kaimo Aljas panga blogis ja tõstab aktsia hinnasihi 1,8 euroni.
Reaalajas börsiinfo
See, mis on kohalikule turistile tavapärane, paneb välismaalase rahakotiraudu avama
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Emotsionaalne esinemine Gaselli Kongressil: et maal äri ajada, pead olema lihtsalt hea inimene
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Äripäev Ukrainas: eestlased viivad sinna tööstusi ja tahavad osaleda riigi ülesehitamises
Eelmine kord olid põgenikud, kes liikusid püsivalt ühest kohast teise, nüüd on näha, et emad lastega tulevad Poolast Kiievisse oma meeste juurde, rääkis Ukrainas viibiv Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik.
Eelmine kord olid põgenikud, kes liikusid püsivalt ühest kohast teise, nüüd on näha, et emad lastega tulevad Poolast Kiievisse oma meeste juurde, rääkis Ukrainas viibiv Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik.
Turbatootja lõi kõiki varasemaid tulemusi
„2022. aasta suvi oli tootmiseks soodne,“ kirjutab turbatootja Nurme Turvas aruandes ja seda kinnitavad sajaprotsendiliselt ka ettevõtte tulemused – käive ega kasum pole neil kunagi nii suured olnud.
„2022. aasta suvi oli tootmiseks soodne,“ kirjutab turbatootja Nurme Turvas aruandes ja seda kinnitavad sajaprotsendiliselt ka ettevõtte tulemused – käive ega kasum pole neil kunagi nii suured olnud.
Eesti väike šokolaaditootja ekspordib Jaapanisse
Mahedaid tooršokolaade ja šokolaadikreeme tootev Roosiku šokolaadivabrik on väike pereettevõte Võrumaalt, kelle kaup jõuab ka Jaapani turule,
Mahedaid tooršokolaade ja šokolaadikreeme tootev Roosiku šokolaadivabrik on väike pereettevõte Võrumaalt, kelle kaup jõuab ka Jaapani turule,

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.