Kalakvoodi «müük» Euroopa Liidule

Idaturu kriis on viinud püütava räime ja kilu hinnad omahinna piirile või alla selle. Eesti kalurite püügivõimaluste avardamiseks teeb keskkonnaministeeriumi kalanduse osakond koostööd teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, üks näide on ka Eesti ja ELi vahel sõlmitud kalanduslepe. 1999. aastaks sõlmitud kokkuleppe alusel on Eesti kaluritel võimalus ELi vetest püüda 1000 t turska, 4000 t kilu ja 4000 t räime.

Püügivõimaluste vahetamist ja kompensatsiooni nimetati ekslikult Eesti kvoodi müügiks ELile. Kui kvoodivahetust ei tehtaks, tuleksid ka 9 aastaringselt ja 19 hooajaliselt turska püüdvat traallaeva osa saama kasinast räime-kilu kvoodist ja nende püük kokku ulatuks üle 16 000 t. Peale selle said just tänu Eesti-ELi kalanduskokkuleppele 8 suuremat kalalaeva püüda räime-kilu ELi vetes ja müüa kala lääneturul parema hinnaga kui Eestis.

Eesti ja ELi leping on majanduslikult Eestile kasulik. Arvestades turuhindu, saavad Eesti kalurid 1000 tonni püütud tursa eest ligi 20 mln krooni. Tänavu püüdis 8 laeva (sh ka firmade Neste Projekt ja E-Traali laevad) ELi vetes 4000 t kilu ja 550 t räime, kaaspüügina 164 t turska (Eesti üldises tursakvoodis), püütud kilu ja räim maksis ligi 6,4 mln krooni. Kui lisada ELi kompensatsioon 7 mln krooni, teeb see 33,4 mln krooni. 16 000 t räime ja kilu püügist Eesti vetes, selle müümisest Eesti ja idaturule saaks ligi 20,8 mln krooni.

Aasta algusest on püütud 70% kilu- ja 45% räimekvoodist. Aasta lõpuni on Eesti kaluritel Eesti vetes võimalik püüda 8000 t kilu ja 20 000 t räime. Me ei saa Eestile eraldatud kvoote üle püüda. Mängus on Eesti maine, rahvusvahelised sanktsioonid on kerged tulema.