Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kalakvoodi «müük» Euroopa Liidule

    Keskkonnaministeeriumi kalanduse osakond müüb hoolimatult 16 000 tonni Eesti kilu- ja räimekvoodist ELile ja jätab oma kalalaevastiku -- ligi 300 laeva -- sügiseks tööta. Selline mulje jäi artiklist «Kalalaevad jäävad sügisel kuivale» (ÄP 31.05)
    Eesti kalanduse suur probleem on kalalaevastiku pidevalt suurenev püügivõimsus ja -intensiivsus. Kalafirmad on soetanud kaasaegsemaid ja võimsamaid laevu (15 laeva). Kui mõni aasta tagasi ulatus parimate Baltika-tüüpi kalalaevade püük 500 tonnini aastas, siis nüüd püüavad parimad aastas 2800 t (keskmine 753 t). Eesti kalalaevastiku praegune püügivõimsus ja -intensiivsus ei ole tasakaalus kättesaadava kalavaruga. Laevade suur arv viib ka kalapüügi majandusnäitajad alla.
    Tursavaru on madalseisus, räime- ja kiluvarud vähenevad. Eesti vetes praegu töönduslikku tursavaru pole. Varu ohustatuse puhul võidakse tursa-, räime- ja kilukvoote veel vähendada. (Tänavuseks vähendati tursakvooti 10%, räime- ja kilukvooti 15%.)
    Idaturu kriis on viinud püütava räime ja kilu hinnad omahinna piirile või alla selle. Eesti kalurite püügivõimaluste avardamiseks teeb keskkonnaministeeriumi kalanduse osakond koostööd teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, üks näide on ka Eesti ja ELi vahel sõlmitud kalanduslepe. 1999. aastaks sõlmitud kokkuleppe alusel on Eesti kaluritel võimalus ELi vetest püüda 1000 t turska, 4000 t kilu ja 4000 t räime.
    Püügivõimaluste vahetamist ja kompensatsiooni nimetati ekslikult Eesti kvoodi müügiks ELile. Kui kvoodivahetust ei tehtaks, tuleksid ka 9 aastaringselt ja 19 hooajaliselt turska püüdvat traallaeva osa saama kasinast räime-kilu kvoodist ja nende püük kokku ulatuks üle 16 000 t. Peale selle said just tänu Eesti-ELi kalanduskokkuleppele 8 suuremat kalalaeva püüda räime-kilu ELi vetes ja müüa kala lääneturul parema hinnaga kui Eestis.
    Eesti ja ELi leping on majanduslikult Eestile kasulik. Arvestades turuhindu, saavad Eesti kalurid 1000 tonni püütud tursa eest ligi 20 mln krooni. Tänavu püüdis 8 laeva (sh ka firmade Neste Projekt ja E-Traali laevad) ELi vetes 4000 t kilu ja 550 t räime, kaaspüügina 164 t turska (Eesti üldises tursakvoodis), püütud kilu ja räim maksis ligi 6,4 mln krooni. Kui lisada ELi kompensatsioon 7 mln krooni, teeb see 33,4 mln krooni. 16 000 t räime ja kilu püügist Eesti vetes, selle müümisest Eesti ja idaturule saaks ligi 20,8 mln krooni.
    Aasta algusest on püütud 70% kilu- ja 45% räimekvoodist. Aasta lõpuni on Eesti kaluritel Eesti vetes võimalik püüda 8000 t kilu ja 20 000 t räime. Me ei saa Eestile eraldatud kvoote üle püüda. Mängus on Eesti maine, rahvusvahelised sanktsioonid on kerged tulema.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturg lõpetas jaanuari kasumiga
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.