Mais jõudis Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing (EKHÜ) esimesena Eesti kutseühingutest oma liikmete (ka liikmeskonda mittekuuluvate ametivendade) teadmiste kontrolli eksami korraldamiseni. Ajakirjanduses rõhutati, et ametireform on Eesti Vabariigis uuele tasandile jõudnud.

Eksami kirjalikust osast võttis aprillis osa ca 30 inimest, suulisele eksamile mai alguses pääses neist vaid 11. Kuigi enne eksamit ühingu levitatud teoreetiliste teadmiste programmis olid eeldatavad teadmiste tasemed eri valdkondade lõikes esitatud kolme palli süsteemis ja atesteerimiskomisjoni kinnitatud eksami korraldamise kord sätestas hindamise kümne palli süsteemis ühe palli täpsusega, hinnati töid 100 palli süsteemis. Lõpptulemus väljendati täpsusega kaks kohta pärast koma. On seni saladus, millised instrumendid tagavad kirjaliku selgitava vastuse hindamisel sellise täpsuse ja tulemuse objektiivsuse (mõnel juhul ei pruugi vastuses olla sadat sõnagi).

Eksamitööle märgitud unikaalne kood anti eksamineeritavatele kinnises ümbrikus, nagu kord ette nägi, kuid ümbrikule oli kirjutatud ka inimese nimi, kellele kood anti. Võib ju väita, et kõik oli aus, kuid kahtlust, et koodi teadis vähemalt inimene, kes selle ümbrikusse pani, ei saa kummutada.

Kuigi EKHÜ põhikirjaliseks eesmärgiks on kinnisvara hindamise arendamine ja põhikiri sätestab ka liikmete õiguse saada informatsiooni ühingu organite töö kohta, keeldus eksamikomisjon pärast eksamit näidisvastuseid väljastamast. Eraviisilisest telefonivestlusest eksamikomisjoni liikmega selgus tegelik põhjus -- näidisvastused lihtsalt puudusid.

Kuivõrd eksami eesmärk oli teadmiste kontroll võrdsetel alustel, tundub iseenesestmõistetav, et sama atestaati taotlevad inimesed vastavad kirjalikul eksamil samadele küsimustele, kuid näidisvastuste nõutamise käigus kompensatsioonina väljakaubeldud suulisele eksamile viinud punktisummaga tööd uurides selgus, et küsimused erinesid raskusastmelt ja mahult.

Kogu protsess tipnes atesteeritud hindajate nimekirjaga: EKHÜ atesteerimiskomisjoni 14. mai koosolek otsustas eksamitulemuste (NB!) alusel anda atestaadid kokku kolmeteistkümnele hindajale, teiste hulgas väljastati üldatestaadid eksamikomisjoni liikmetele Eero Olanderile ja Aivar Tomsonile. Mõlemad korraldasid kirjaliku eksami läbiviimist (paigutasid kohti; jälgisid olukorda), küsimustele (mis siis, et enda koostatutele) nad kindlasti ei vastanud.

Kinnisvara Hindajate Ühing võiks endast kujutada siiski ametivendade ühingut, kus on õigus sõna kaasa öelda kõigil liikmetel. Ei ole olemas teadmiste monopoli. Kui teadmiste omaja tunneb end oma teadmistega väljaspool kriitikat asuvana, siis on eeldused loovaks arenguks kadunud.