Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venemaa kaup peab toitma Lõuna-Eestit
Aasta alguses oli Eestis tollivabade, vabade ja muude eritsoonide loomise buum ja praegu on vähemalt paberil moodustatud 4 tollivaba tsooni: Muugal, Sillamäel ja viimati Võrus ning Valgas. Nüüd on vaja neile rakendust leida.
Võru ja Valga eritsoonide võimalus on Venemaalt tulevate kaupade töötlemises.
Euroopasse minevatele kaupadele (puit, metall jms) on vaja teha kvaliteedikontroll ja anda välja kvaliteeti ja kogust tõendavad sertifikaadid. Raudteed pidi Eestisse saabuvad kaubad võiks autovedudeks ümber laadida Võrus või Valgas, kus toimuks ka kauba sertifitseerimine rahvusvaheliste Eestis tegutsevate ekspertiisifirmade (SGS, Bureau Veritas, IMCS, ICCS jt) poolt.
Veod Venemaalt Võrru või Valgasse on odavamad kui Tallinnasse, samas tegutsevad Lõuna-Eestis mitmed tugevad autofirmad.
Lõuna-Eesti on perspektiivikas ka Venemaa Pihkva logistikakeskuse projekti tõttu. Ametlikul tasandil pole Pihkval veel mingeid eriõiguseid, kuid kaubad on läbi Pihkva tolliladude juba liikuma hakanud. Põhjuse selleks annab Venemaa raudteetariifide poliitika, kus Balti riikidesse saadetava kauba veotariif raudteel on mitmekordne võrreldes Venemaa vedude sisetariifiga. Seega on ökonoomsem saata kaup näiteks Pihkvasse ja seejärel teha vedu juba eksporditariifiga Pihkvast Eestisse või Lätisse. 5--6 korda kõrgem veotariif kehtib sel juhul ainult teel Pihkvast Vene piirini.
Autor: Paavo Kollom