Selgust ei toonud ka läinud nädalal toimunud Saksa kantsleril Gerhard Schröderi visiit, mille üks eesmärke oli veenda Ukrainat uute tuumavõimsuste rajamisest loobuma.
Vastavalt 1995. aastal juhtivate tööstusriikidega (G7) sõlmitud kokkuleppele lubas Ukraina jaama 2000. aastaks sulgeda, kui lääneriigid aitavad üles ehitada alternatiivsed tootmisvõimsused. Laenupakett -- 1,2 mld dollarit -- oli mõeldud kahe pooleli oleva tuumareaktori lõpetamiseks.
Nüüd soovib Saksamaa, et Ukraina kaaluks hoopis gaasi- ja söeküttel jaamade rajamist. Saksa valitsuskoalitsiooni rohelised ei ole nõus finantseerima uute tuumajaamade ehitamist välismaale, samas kui nad Saksa reaktoreid sulgeda püüavad. Tüli tuumaenergeetika üle ähvardab valitsuskoalitsiooni lõhki ajada.
Ka Ukraina presidendil Leonid Kut?mal on poliitilised põhjused, mis ei võimalda tal Saksamaa survele niisama lihtsalt järele anda. Ühelt poolt soovib Kut?ma oktoobris toimuvate presidendivalimiste eel leevendada kriitikat, et riigi tuumaarsenal 1996. aastal liiga odavalt käest anti. Teisalt ei taha Ukraina suurendada oma sõltuvust Venemaa kütusetarnetest.
Tõenäoliselt püüab Ukraina saada T?ernobõli sulgemiseks võimalikult soodsat kokkulepet.
Samas on pikaleveninud majanduslangus Ukraina energiatarvet järsult vähendanud. Teoreetiliselt ületavad 55 000 MW ülesseatud võimsused mulluse 30 000 MW tippkoormuse. Läinud talvel olid seisatud kõik T?ernobõli reaktorid, ilma et sellest majandusele mingit nähtavat mõju oleks olnud.
Ukrainal oleks paras aeg oma tuumaenergeetika alternatiivid ümber vaadata, kirjutab Financial Times. Kuid seda majanduslikel, mitte poliitilistel kaalutlustel.
Schröder pakkus Ukrainale abi nii olemasolevate söeküttel jaamade moderniseerimiseks (1,2--1,8 mld DEM) kui uue 400MW gaasitoitel jaama ehitamisel (240 mln DEM). Kolmas ettepanek puudutas pruunsöevarude kasutuselevõttu 600MW jaama toitmiseks. Projekti maksumus oleks 1,9 mld DEMi.
Ukraina president lubas neid ettepanekuid kaaluda, kuid ei teinud saladust, et eelistab uute tuumareaktorite ehitamist. Plaanide muutmine praeguses etapis tähendaks T?ernobõli lõpliku sulgemise edasilükkamist.
Autor: ÄP