• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas ohjata omavalitsuste laenutegevust?

    Seda uuritakse ja selle üle on rahandusministeeriumis nõu peetud.
    Loomulikult esimene asi on kodanikuteadlikkus. Poliitilised skeemid takistavad kõigepealt omavalitsustel mõttetuid laene võtmast. Ajakirjandus ja opositsioonis olevad jõud peavad suutma asja objektiivselt valgustada, et valija saaks aru, kellele see laenuvõtmine kasulik on. Kumb on rohkem väärt, kas lapitud tänavad või võlg eelarves. See ei ole loomulikult lihtne tee, aga mingisugustel tingimustel ta toimib.
    Pikemas perspektiivis on võimalik meeletule laenamisele piir panna. Ja neid võimalusi rahandusministeerium otsib.
    Maavalitsus on ka üks organ, kes omavalitsuste üle kontrolli teostab, aga mitte konkreetselt finantsjärelevalvet.
    Skeemi väljatöötamine on rahandusministeeriumi ülesanne, kontroll nende summade üle peaks olema avaliku arutelu tulemus.
    Praegu kehtivad Eesti seadused ei võimalda riigikontrollil kontrollida omavalitsuste tegevust ega teha neile ettepanekuid.
    Riigikontrolli seaduse uues eelnõus on selline ettepanek tehtud, aga tekib küsimus selle vastavusest põhiseadusele, nii et sellest on veel vara rääkida.
    Omavalitsuste tegevusele saab piiranguid seada seaduse alusel, mille peab riigikogu vastu võtma. See on muidugi fakt, et Eesti omavalitsuste laenamine on mõnel juhul üle igasuguste piiride läinud. Komplikatsioonid, mis võivad tekkida, on küll enamasti lokaalse taustaga. Selliseid laene, mis võiks Eesti riigi majandusarengut tervikuna mõjutada, saab ainult Tallinn võtta, teised on siiski liiga väikesed üksused. Aga ka Tallinna laenualase tegevusega ei saa rahul olla.
    Mingid piirid on seadusega siiski ette pandud. Aga laenamise otsustajad ehk volikogude liikmed peaksid arvestama ka sellega, et nende aeg volikogus ei ole lõputu ja pärast neid ei tule mitte veeuputus. Eesti kohalike omavalitsuste poliitiline häda on see, et reeglina kiputakse mõtlema ainult kolmeaastase tsükliga. Teistega ei ole ma kursis, aga kui vaadata Tallinna numbreid, siis kolossaalne investeeringute kasv just valimisteaastal on see, mis teeb ärevaks. Valimisaastal tõmmatakse järgmise aasta investeeringud praktiliselt kuivaks.
    Ka opositsioon ei saa volikogudes alati kõike teha, tema hääled on vähemuses ja lõppkokkuvõttes surub koalitsioon siiski läbi selle, mida ta soovib. Pealegi -- selgelt väljakujunenud poliitilist jagunemist ei ole kuigi paljudes volikogudes. Tavaliselt on kogunetud mingil muul põhjusel ja igal valimisel tullakse uue nime all välja -- nii et vastutuse moment on kohalike volikogude puhul üsna nõrk.
    Uljad laenajad loodavad põhiliselt riigi peale. Aga riigi võimalused on piiratud ja ka seaduse järgi riik ei vastuta kohalike omavalitsuste kohustuste eest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Viimse hetkeni ellujäämist lootnud ettevõte heitis hinge
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.