Muinsuskaitsealune tala WCs

Ober-Hausi ehitusjaoskonna ülem Ahti Morel juhtis oma sõnul korduvalt hoonet projekteerinud Laansoo Grupi arhitektibüroo arhitektide tähelepanu sellele, et säilitatav tala jääb olmeruumidesse sisenemisel ette.

Tallinna muinsuskaitseameti juhataja Liisa Pakosta sõnul vääris tala säilitamist oma esialgsel kohal ja teisaldamine oleks kahandanud selle tegelikku väärtust. Tema arvates asub korteri WC vales kohas.

Hoone projekteerinud arhitektid Andrus Sisask ja Paavo Kais kinnitavad, et valisid korteri olmeruumidele optimaalse koha, sest keskaegsesse majaossa WC ja pesuruumide projekteerimine oli raskendatud ning aknapoolsed ruumid tuli jätta elu- ja magamistubade tarbeks.

Nii kinnisvaraarendaja kui ka muinsuskaitse seisukohad on vastandlikud. Mõlemad möönavad, et ühest küljest suurendab ajaloo vahetu eksponeerimine korteri väärtust ja esmapilgul tülikana näiv, puhtmuinsuskaitselise tähtsusega tala võib ajaloofanaatikust korteriostjale saada veenvaks müügiargumendiks.

Teisest küljest ei soovitanud Liisa Pakosta talast kirjutada, sest see jätaks muinsuskaitsest väära mulje. Mihkel Oiderma arvates ei pruugi läbi WC ja pesuruumi ulatuv ajalooline tala praktilise meelega inimestele meeldida.

Vanalinnas ehitades tuleb paratamatult joonduda muinsuskaitse nõuete järgi ja säilitada võimalikult palju hoonetele iseloomulikke detaile.

Pikk 30 puhul oli enamik säilitamisele kuuluvatest osadest teada juba pärast inventariseerimist. Tala sattus ühe korteri olmeruumidesse ühest küljest muinsuskaitse nõuete ja teiselt poolt arhitekti projekti tõttu. Esialgne plaanilahendus nägi ette, et tualetid ja vannitoad asuvad läbi maja üksteise kohal, ning tehnovõrkude väljaehitamise järel polnud neid lihtne teise kohta liigutada.

Iseenesest pole seitsmendas korteris asuv tala midagi enneolematut -- olen selliseid ka teistes vanalinna hoonetes näinud. Kui korter saab kindla omaniku, tuleb temaga läbi arutada, mis talast edasi saab.