Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Puit reageerib niiskuse kõikumisele

    Kandvate puitkonstruktsioonide projekteerimisel üldiselt arvestatakse puidu niiskussisaldust ja ehitusjoonisel märgitakse ära ka kasutatava puitmaterjali niiskusklass.
    Tihti otsivad ehitajad aga odavamat lahendust, ostes nn õhukuiva saematerjali, mille kasutamine võib hilisemate parandustööde käigus minna vägagi kulukaks.
    Näiteks osteti karkassmaja seinasõrestikuks õhukuiva prussi mõõtmetega 50x150 mm. Mõne aja möödudes hakkas sein kipsplaadi liitekohtadest pragunema, mis väliselt parandati. Paari aasta pärast aga tuvastati, et seinakonstruktsioon on osaliselt pehkinud.
    Ilmselt oli prussi niiskusesisaldus pooltoorelt 26%, seinakonstruktsioonis saavutas puit oma tasakaaluniiskuseks 18%. Vastavalt sellele toimus puidu kahanemine laiuses 5% ja paksuses 2,5% ning puidu uus ristlõige 49x143 mm tingis praod katteplaadi ühenduskohtades. Pehkimine toimus seoses puidu suure algniiskusega, mis soodustab kahjustuste teket.
    Teisel juhul osteti 8% niiskusesisaldusega männipõrandalauda ristlõikega 33x195 mm (kattelaius 186 mm), mis pandi kütteperioodi läbimata ruumi, kus niiskuseprotsent tõuseb 14 protsendini. Pärast kütmist tõusis ruumi temperatuur 24 kraadini ja puidu niiskusesisaldus langes 6 protsendini, mis teeb tangensiaalseks (piki aastarõngaid) kahanemiseks 1,8% ja radiaalseks (risti aastarõngastega) kahanemiseks 0,9%. Pärast kütteperioodi oli põrandalaua ristlõige 32,7x191,5 mm (kattelaius 182,5 mm). Sellisel juhul võib kahe põrandalaua vaheline kuivamisvahe olla 3,5 mm.
    Kui põrandalauad oleks pandud kütteperioodi läbinud ruumi, oleksid nende mõõtmed kütteperioodi lõpuks 32,9x193,9 mm (kattelaius 185 mm) ja nende kuivamisvahe 1 mm.
    Iga puitmaterjal püüab ühtlustada oma tasakaalustatud niiskust ümbritseva õhu suhtelise niiskuse ja temperatuuri järgi. Kui ümbritseva õhu niiskusolud muutuvad, tõmbub puit kas kokku või paisub, kohandades oma ruumala niiskuse muutumise kohaselt. Puidu kokkutõmbumine on proportsioonis aurustunud seotud vee hulgaga.
    Puidu ehitusest tingituna kahaneb puitmaterjal igas suunas erinevalt. Pikisuunas on kahanemine vaevumärgatav, tüve ristisuunas on tangensiaalne kahanemine ligi kaks korda suurem kui radiaalne. Kahanemise suhe kõigis kolmes peasuunas on tangensiaalselt : radiaalselt : pikisuunas = 2:1:0,1.
    Nimetatud asjaolusid silmas pidades on ehituses väga oluline, et puit paigaldataks tasakaaluniiskuses -- puitmaterjali niiskus peab olema samaväärne ümbritseva keskkonna niiskusega.
    Autor: Raivo Olgo
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.