Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puit reageerib niiskuse kõikumisele
Kandvate puitkonstruktsioonide projekteerimisel üldiselt arvestatakse puidu niiskussisaldust ja ehitusjoonisel märgitakse ära ka kasutatava puitmaterjali niiskusklass.
Tihti otsivad ehitajad aga odavamat lahendust, ostes nn õhukuiva saematerjali, mille kasutamine võib hilisemate parandustööde käigus minna vägagi kulukaks.
Näiteks osteti karkassmaja seinasõrestikuks õhukuiva prussi mõõtmetega 50x150 mm. Mõne aja möödudes hakkas sein kipsplaadi liitekohtadest pragunema, mis väliselt parandati. Paari aasta pärast aga tuvastati, et seinakonstruktsioon on osaliselt pehkinud.
Ilmselt oli prussi niiskusesisaldus pooltoorelt 26%, seinakonstruktsioonis saavutas puit oma tasakaaluniiskuseks 18%. Vastavalt sellele toimus puidu kahanemine laiuses 5% ja paksuses 2,5% ning puidu uus ristlõige 49x143 mm tingis praod katteplaadi ühenduskohtades. Pehkimine toimus seoses puidu suure algniiskusega, mis soodustab kahjustuste teket.
Teisel juhul osteti 8% niiskusesisaldusega männipõrandalauda ristlõikega 33x195 mm (kattelaius 186 mm), mis pandi kütteperioodi läbimata ruumi, kus niiskuseprotsent tõuseb 14 protsendini. Pärast kütmist tõusis ruumi temperatuur 24 kraadini ja puidu niiskusesisaldus langes 6 protsendini, mis teeb tangensiaalseks (piki aastarõngaid) kahanemiseks 1,8% ja radiaalseks (risti aastarõngastega) kahanemiseks 0,9%. Pärast kütteperioodi oli põrandalaua ristlõige 32,7x191,5 mm (kattelaius 182,5 mm). Sellisel juhul võib kahe põrandalaua vaheline kuivamisvahe olla 3,5 mm.
Kui põrandalauad oleks pandud kütteperioodi läbinud ruumi, oleksid nende mõõtmed kütteperioodi lõpuks 32,9x193,9 mm (kattelaius 185 mm) ja nende kuivamisvahe 1 mm.
Iga puitmaterjal püüab ühtlustada oma tasakaalustatud niiskust ümbritseva õhu suhtelise niiskuse ja temperatuuri järgi. Kui ümbritseva õhu niiskusolud muutuvad, tõmbub puit kas kokku või paisub, kohandades oma ruumala niiskuse muutumise kohaselt. Puidu kokkutõmbumine on proportsioonis aurustunud seotud vee hulgaga.
Puidu ehitusest tingituna kahaneb puitmaterjal igas suunas erinevalt. Pikisuunas on kahanemine vaevumärgatav, tüve ristisuunas on tangensiaalne kahanemine ligi kaks korda suurem kui radiaalne. Kahanemise suhe kõigis kolmes peasuunas on tangensiaalselt : radiaalselt : pikisuunas = 2:1:0,1.
Nimetatud asjaolusid silmas pidades on ehituses väga oluline, et puit paigaldataks tasakaaluniiskuses -- puitmaterjali niiskus peab olema samaväärne ümbritseva keskkonna niiskusega.
Autor: Raivo Olgo