Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas riik peab talunikele hüvitama ikaldunud saagi?
Ikaldustoetuse küsimine riigilt on täiesti normaalne, mul on kahju, et eelnõu, mille valmistasime ette ja mis andnuks ka seadusliku aluse ikaldustoetuse küsimisele, ei läinud riigikogus läbi. Praegune valitsus ei ole püüdnud seadusandlikku baasi korrastada. Aga küsida toetust ikka võib. Kui on ikkagi tegemist vääramatute loodusjõududega ja on tekkinud kahju, siis tuleb ka toetust maksta. Aga seaduslik alus peab samuti olema, et oleks määratletud, mis see põud täpselt on ja kui suur peab olema kahju, millest alates hüvitist maksma hakatakse.
Teine asi, mida plaanisime, on riigi abi põllusaagi kindlustamisel. Aga on vaid üks kindlustusselts, mis pakub saagikindlustust ja sedagi üsna karmidel tingimustel. Kindlustus on kallis, kuigi riik maksab kuni 40% sellest. Nii et sellest pole põllumeestele kuigi suurt abi.
Riigil oleks tarvis kindlustusseltsidega läbi rääkida, võiks ju riigi osakaalu isegi suurendada, sest see tuleks riigile ikka odavam kui ikaldustoetuste maksmine -- igal aastal ikaldust ju ei ole. See omakorda tekitaks tootjais suuremat huvi põllukultuuride kindlustamise vastu. Aga otsetoetused tuleb igal juhul säilitada.
Faktiline seis on selline, et sellest rääkida pole mõtet -- raha ikaldustoetuste maksmiseks niikuinii pole. Pikas perspektiivis on see aga loomulikult kindlustuse küsimus ja vastutuse hajutamine. Eesti põllumajandus aga on, nagu ta on -- ega head aastat, s.o sellist aastat, kus kellelgi ilma tõttu midagi ei hävineks, polegi loota: kord on märg, kord kuiv. Ma ei näe riigil selliseid võimalusi, aga kui tõesti kuskil rahaauk avaneb, siis võib-olla need võimalused tekivad. Aga nii või või teisiti on see vastutuse hajutamise küsimus, ei saa olla nii, et riik maksab kõik põllumajandusega seotud riskid kinni.
Kindlustus ausalt öeldes põllumeest ei päästa, kindlustus jätab põllumehe ikka kahjumisse. Tulekustutamisega ka midagi ei muuda. See on üldisem küsimus, põllumajanduse perspektiivide ja tulususe küsimus, see on meie kliimavöötme, aga ka riigi jõukuse küsimus. Jõukad riigid on oma põllumajanduse toetustega üles pumbanud. Kui meil kunagi põllumees jõukaks saab, siis üksnes samalaadse ülespumpamise tulemusel, aga selle maksab lõppkokkuvõttes kinni tarbija.