• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Siim Kallas tõi ministeeriumisse ekspankurid

    Tänavu 25. märtsil rahandusministrina ametisse asudes oli Kallasel juba olemas kokkulepe tollase peaministri majandusnõuniku Aare Järvaniga viimase ministeeriumisse kantsleriks asumiseks. Kallas ja Järvan on kolleegid ka varasemast ajast, kui Kallas oli Eesti Panga president ja Järvan osakonnajuhataja.
    Järvan tõi peaministri büroost kaasa ka pressiesindaja Daniel Vaariku ja teise majandusnõuniku Heino Viigi. Varasuvel lisandusid neile veel ekssiseminister ja pangajuht Olari Taal ja endine Tallinna abilinnapea Ants Leemets.
    Nii kantsler kui ka minister lubavad, et vajadusel võetakse veel mõni inimene juurde. Pealegi ootavad rahandusministeeriumi ees struktuurimuutused, mis küll oluliselt ei vähenda ega suurenda töötajaskonda. «Meeskond pole veel valmis ja arvestades ministeeriumi ees ootavaid ülesandeid, oleks lisajõudu vaja küll,» ütleb Järvan. Ta lisab, et kedagi välja vahetada pole kavas, sest kõik senised valikud on ennast õigustanud.
    Head tööjõudu liigub erasektoris, sealt kellegi värbamisele seab omad piirid aga riigitöötaja palk. «Meil on vähemalt lootus, et mingil määral tullakse rahandusministeeriumisse ka missioonitundest ja millegi kordasaatmise tahtmisest,» lausub kantsler.
    «Väga paljud asjad siin valdkonnas pole veel valmis ja vajavad tegemist,» selgitab minister Kallas. «Selleks oma võimete rakendamine on kahtlemata väga meelitav, seda ka minu jaoks.»
    Rahandusministeeriumisse tööle asunud tippfinantsistid võtavad oma ametit tõepoolest väljakutsena, kuigi erasektoris oleks praeguste riigi raha liigutajate sissetulek kõvasti suurem.
    Asekantsler Ülle Lõhmus, kes juhib riigieelarve koostamist, peab meeskonnatööd ja -vaimu rahandusministeeriumis väga heaks. «Siin töötamist motiveerib minu jaoks ka see, et mingi asja ülesehitamine on alati huvitav,» kinnitab Lõhmus, kes enne ministeeriumisse tulekut töötas IMFi Eesti esinduses majandusanalüütikuna.
    Järgmise aasta riigieelarve on kooskõlastamisjärgus teiste ministeeriumidega ning karmistatud on ka riigieelarvest raha taotlemise aluseid. Koos riigieelarve osakonnaga tuleb Lõhmusel veel ette valmistada riigieelarve reform.
    «Eks meeskonna moodustamine ongi selline subjektiivne asi,» ütleb rahandusminister. «Nii Taali kui ka Järvanit tunnen ma juba ammust ajast. Kuid kindlasti ei tahaks ma tõmmata joont kantsleri ja nõunike ning ülejäänud ministeeriumi vahele.» Tema sõnul näitas säästueelarve koostamine, et terve ministeerium on tasemel.
    Olari Taal on nii poliitikute kui ettevõtjate hulgas tuntud oma kangekaelsuse ja isemõtlemisega. Kallase kinnitusel on ta mõned aastad tagasi muuhulgas lühikest aega ka keskpanga palgal töötanud Taaliga alati hästi läbi saanud ja koostöö on sujunud. «Taal on liikuva mõtlemisega mees,» märgib rahandusminister.
    Taal ise leiab, et tema isikut ministeeriumis ei tasuks ületähtsustada, kuna ta käib tööl vaid korra nädalas 1. augustini, et «mitte elust võõrduda.»
    16. augustist alates töötab Taal aga juba teises kohas, mida ta veel avalikustama ei soostu. «Ma kahtlen, kas minu uued töökaaslased selle üle rõõmustaksid, « nendib Taal. «Kindlasti pole tegu mõne pangaga ja lähemal paaril aastal ma riigitööle enam ei mõtle.» Ta lisab, et ei kata riigitööga oma jooksvaid kulutusi.
    Ants Leemets ajab rahandusministeeriumis asja kohalike omavalitsustega, selja taga kogemus regionaalministri, maavanema ja abilinnapeana. Ta ei julge ka praegu kindlalt lubada, et lähenevad kohalikud valimised tema ametikohas muutusi ei too. «Kunagi ma väitsin veendunult, et ei lähe Tallinna abilinnapeaks ja ometi see juhtus,» nendib Leemets.
    Leemetsa juhtimisel on ministeeriumis välja töötatud projekt kohalike omavalitsuste laenamise ohjeldamiseks, ees ootab kohalike omavalitsuste laenuregistri koostamine.
    Leemetsa sõnul võib ministeeriumisse tööle asumine olla seotud erakonnavahetusega. Varem Koonderakonda kuulunud Leemets nendib, et see partei hakkas poliitilisel maastikul liiga sinka-vonka liikuma. Ka Kallas tunnistab, et Leemetsa tööletulek ministeeriumisse ja astumine Reformierakonda on omavahel veidi seotud. Reformierakondlikku päritolu on ka ministri poliitilised nõunikud Rain Rosimannus ja Terko Jakobson ning abi Kalev Kallemets.
    Rahandusministeeriumi töötajate kõrge tase ei lõpe ainult otseselt finantsküsimustega tegelejatega. Avalike suhete nõunik Daniel Vaarikut pidasid ajakirjanikud talvel korraldatud avaliku arvamuse küsitluse põhjal parimaks pressiesindajaks. Nüüd korraldab ta rahandusministeeriumi suhteid pressiga ja loodab, et töö ministeeriumis tagab talle ettekujutuse raha liikumisest riigis. Algselt tuli ta küll vaid kantslerile appi suhtekorraldusstrateegiat välja töötama, kuid juba kuu ajaga suudeti teda veenda jääma pikemaks ajaks.
    «Siit ministeeriumist saan ma teadmisi, mis mul seni puudusid,» kinnitab varem enne valitsuse pressibürood ka majandusministeeriumis töötanud Vaarik. Tema hinnangul peab iga ettevõtja oma konkurentsivõime tagamiseks teadma, kuidas riik oma raha juhib ja enne eraettevõtlusse suundumist tahab ta selle endale põhjalikult selgeks teha.
    Rahandusminister Siim Kallas (50)
    1991--1995 Eesti Panga president
    1995--1996 välisminister
    1995--1999 riigikogu liige
    1994 Reformierakonna esimees
    Kantsler Aare Järvan (31)
    1993--1998 Eesti Panga keskpanga poliitika osakonna juhataja
    1998--1999 peaminister Mart Siimanni majandusnõunik
    Asekantsler Ülle Lõhmus (29)
    riigieelarve
    1995--1997 rahandusministeeriumi majanduspoliitika osakond
    1997--1999 IMFi majandusanalüütik
    Nõunik Olari Taal (46)
    organisatsiooni areng
    1992 Tiit Vähi valitsuse ehitus- ja majandusminister
    1993--1997 Hoiupanga tegevjuht
    1998--1999 siseminister
    Nõunik Ants Leemets (49)
    kohalikud omavalitsused
    1992--1995 Lääne-Viru maavanem
    1995 Tiit Vähi valitsuse regionaalminister
    1996--1999 Tallinna abilinnapea
    endine Maapanga juhatuse aseesimees
    Nõunik Heino Viik (28)
    investeerimisreeglid
    1993--1998 Hoiupanga finantsdivisjoni direktor
    1999 peaministri majandusnõunik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Urmas Jaagant: Keskerakonna liikmed peaksid nõudma Ratase tagasiastumist
Keskerakonna kohalike volikogude valimiste tulemus on nagu tomat supermarketi puuviljaletis – kaugelt ja õige valguse all vaadates täitsa ilus, aga tegelikult vaevu heleroosa ning täiesti maitsetu, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Urmas Jaagant.
Keskerakonna kohalike volikogude valimiste tulemus on nagu tomat supermarketi puuviljaletis – kaugelt ja õige valguse all vaadates täitsa ilus, aga tegelikult vaevu heleroosa ning täiesti maitsetu, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Urmas Jaagant.
Volvo Cars sihib 23 miljardi dollarist hinnasilti
Praegu Hiina autotööstusettevõttele Geely Holding kuuluv Volvo Cars teatas, et IPO tuleb hinnavahemikus 53-68 Rootsi krooni (SEK) aktsia kohta, vahendab Reuters.
Praegu Hiina autotööstusettevõttele Geely Holding kuuluv Volvo Cars teatas, et IPO tuleb hinnavahemikus 53-68 Rootsi krooni (SEK) aktsia kohta, vahendab Reuters.
Nortal ostis tüki võlgadega maadelnud idufirmast
Nortal omandas vähemusosaluse küberturvalisuse idufirmas Talgen Cybersecurity, kes võitles veel hiljaaegu ligikaudu 100 000 euro suuruse maksuvõlaga.
Nortal omandas vähemusosaluse küberturvalisuse idufirmas Talgen Cybersecurity, kes võitles veel hiljaaegu ligikaudu 100 000 euro suuruse maksuvõlaga.
Keskerakond kaotas pealinnas ainuvõimu
Keskerakond valimised pealinnas küll võitis, kuid kaotas pikki aastaid kestnud ainuvõimu. Pealinna volikogu saab olema kirju.
Keskerakond valimised pealinnas küll võitis, kuid kaotas pikki aastaid kestnud ainuvõimu. Pealinna volikogu saab olema kirju.