Siim Kallas tõi ministeeriumisse ekspankurid

Tänavu 25. märtsil rahandusministrina ametisse asudes oli Kallasel juba olemas kokkulepe tollase peaministri majandusnõuniku Aare Järvaniga viimase ministeeriumisse kantsleriks asumiseks. Kallas ja Järvan on kolleegid ka varasemast ajast, kui Kallas oli Eesti Panga president ja Järvan osakonnajuhataja.

Järvan tõi peaministri büroost kaasa ka pressiesindaja Daniel Vaariku ja teise majandusnõuniku Heino Viigi. Varasuvel lisandusid neile veel ekssiseminister ja pangajuht Olari Taal ja endine Tallinna abilinnapea Ants Leemets.

Nii kantsler kui ka minister lubavad, et vajadusel võetakse veel mõni inimene juurde. Pealegi ootavad rahandusministeeriumi ees struktuurimuutused, mis küll oluliselt ei vähenda ega suurenda töötajaskonda. «Meeskond pole veel valmis ja arvestades ministeeriumi ees ootavaid ülesandeid, oleks lisajõudu vaja küll,» ütleb Järvan. Ta lisab, et kedagi välja vahetada pole kavas, sest kõik senised valikud on ennast õigustanud.

Head tööjõudu liigub erasektoris, sealt kellegi värbamisele seab omad piirid aga riigitöötaja palk. «Meil on vähemalt lootus, et mingil määral tullakse rahandusministeeriumisse ka missioonitundest ja millegi kordasaatmise tahtmisest,» lausub kantsler.

«Väga paljud asjad siin valdkonnas pole veel valmis ja vajavad tegemist,» selgitab minister Kallas. «Selleks oma võimete rakendamine on kahtlemata väga meelitav, seda ka minu jaoks.»

Rahandusministeeriumisse tööle asunud tippfinantsistid võtavad oma ametit tõepoolest väljakutsena, kuigi erasektoris oleks praeguste riigi raha liigutajate sissetulek kõvasti suurem.

Asekantsler Ülle Lõhmus, kes juhib riigieelarve koostamist, peab meeskonnatööd ja -vaimu rahandusministeeriumis väga heaks. «Siin töötamist motiveerib minu jaoks ka see, et mingi asja ülesehitamine on alati huvitav,» kinnitab Lõhmus, kes enne ministeeriumisse tulekut töötas IMFi Eesti esinduses majandusanalüütikuna.

Järgmise aasta riigieelarve on kooskõlastamisjärgus teiste ministeeriumidega ning karmistatud on ka riigieelarvest raha taotlemise aluseid. Koos riigieelarve osakonnaga tuleb Lõhmusel veel ette valmistada riigieelarve reform.

«Eks meeskonna moodustamine ongi selline subjektiivne asi,» ütleb rahandusminister. «Nii Taali kui ka Järvanit tunnen ma juba ammust ajast. Kuid kindlasti ei tahaks ma tõmmata joont kantsleri ja nõunike ning ülejäänud ministeeriumi vahele.» Tema sõnul näitas säästueelarve koostamine, et terve ministeerium on tasemel.

Olari Taal on nii poliitikute kui ettevõtjate hulgas tuntud oma kangekaelsuse ja isemõtlemisega. Kallase kinnitusel on ta mõned aastad tagasi muuhulgas lühikest aega ka keskpanga palgal töötanud Taaliga alati hästi läbi saanud ja koostöö on sujunud. «Taal on liikuva mõtlemisega mees,» märgib rahandusminister.

Taal ise leiab, et tema isikut ministeeriumis ei tasuks ületähtsustada, kuna ta käib tööl vaid korra nädalas 1. augustini, et «mitte elust võõrduda.»

16. augustist alates töötab Taal aga juba teises kohas, mida ta veel avalikustama ei soostu. «Ma kahtlen, kas minu uued töökaaslased selle üle rõõmustaksid, « nendib Taal. «Kindlasti pole tegu mõne pangaga ja lähemal paaril aastal ma riigitööle enam ei mõtle.» Ta lisab, et ei kata riigitööga oma jooksvaid kulutusi.

Ants Leemets ajab rahandusministeeriumis asja kohalike omavalitsustega, selja taga kogemus regionaalministri, maavanema ja abilinnapeana. Ta ei julge ka praegu kindlalt lubada, et lähenevad kohalikud valimised tema ametikohas muutusi ei too. «Kunagi ma väitsin veendunult, et ei lähe Tallinna abilinnapeaks ja ometi see juhtus,» nendib Leemets.

Leemetsa juhtimisel on ministeeriumis välja töötatud projekt kohalike omavalitsuste laenamise ohjeldamiseks, ees ootab kohalike omavalitsuste laenuregistri koostamine.

Leemetsa sõnul võib ministeeriumisse tööle asumine olla seotud erakonnavahetusega. Varem Koonderakonda kuulunud Leemets nendib, et see partei hakkas poliitilisel maastikul liiga sinka-vonka liikuma. Ka Kallas tunnistab, et Leemetsa tööletulek ministeeriumisse ja astumine Reformierakonda on omavahel veidi seotud. Reformierakondlikku päritolu on ka ministri poliitilised nõunikud Rain Rosimannus ja Terko Jakobson ning abi Kalev Kallemets.

Rahandusministeeriumi töötajate kõrge tase ei lõpe ainult otseselt finantsküsimustega tegelejatega. Avalike suhete nõunik Daniel Vaarikut pidasid ajakirjanikud talvel korraldatud avaliku arvamuse küsitluse põhjal parimaks pressiesindajaks. Nüüd korraldab ta rahandusministeeriumi suhteid pressiga ja loodab, et töö ministeeriumis tagab talle ettekujutuse raha liikumisest riigis. Algselt tuli ta küll vaid kantslerile appi suhtekorraldusstrateegiat välja töötama, kuid juba kuu ajaga suudeti teda veenda jääma pikemaks ajaks.

«Siit ministeeriumist saan ma teadmisi, mis mul seni puudusid,» kinnitab varem enne valitsuse pressibürood ka majandusministeeriumis töötanud Vaarik. Tema hinnangul peab iga ettevõtja oma konkurentsivõime tagamiseks teadma, kuidas riik oma raha juhib ja enne eraettevõtlusse suundumist tahab ta selle endale põhjalikult selgeks teha.

1991--1995 Eesti Panga president

1995--1996 välisminister

1995--1999 riigikogu liige

1994 Reformierakonna esimees

1993--1998 Eesti Panga keskpanga poliitika osakonna juhataja

1998--1999 peaminister Mart Siimanni majandusnõunik

riigieelarve

1995--1997 rahandusministeeriumi majanduspoliitika osakond

1997--1999 IMFi majandusanalüütik

organisatsiooni areng

1992 Tiit Vähi valitsuse ehitus- ja majandusminister

1993--1997 Hoiupanga tegevjuht

1998--1999 siseminister

kohalikud omavalitsused

1992--1995 Lääne-Viru maavanem

1995 Tiit Vähi valitsuse regionaalminister

1996--1999 Tallinna abilinnapea

endine Maapanga juhatuse aseesimees

investeerimisreeglid

1993--1998 Hoiupanga finantsdivisjoni direktor

1999 peaministri majandusnõunik