Kapitalinõuete tähtaeg lõppemas

Äriseadustiku kohaselt hakkavad 1. septembrist kehtima senisest erinevad osa- ja aktsiakapitali minimaalnõuded; osaühingu osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni ja aktsiaseltsi aktsiakapital vähemalt 400 000 krooni.

Riigikogu võttis 16. juunil vastu äriseadustiku (ÄS) § 519 muutmise seaduse. Selle kohaselt loetakse osaühing, mille osakapital ei ole vähemalt 40 000 krooni, või aktsiaselts, mille aktsiakapital ei ole vähemalt 400 000 krooni, sundlõpetatuks, kui ta ei ole 1. septembriks esitanud äriregistrile avaldust osa- või aktsiakapitali suurendamiseks nimetatud suuruseni või ta ei ole samaks tähtajaks esitanud äriregistrile enda ümberkujundamise avaldust või ka juhul, kui eelmainitud avaldused jäetakse rahuldamata.

Ühtlasi täiendati seaduse vastavat paragrahvi uue lõikega, mille kohaselt kohaldatakse sundlõpetatuks loetud äriühingule ÄS § 513 sätestatut, millega on reguleeritud ettevõtja registrist kustutamine.

Osa- või aktsiakapitalile 1. septembrist kehtestatud piirmäärad toovad väiksema osa- või aktsiakapitaliga äriühingutele kaasa vajaduse viia läbi osa- või aktsiakapitali suurendamine.

Äriregistrile lähetatavale avaldusele tuleb muu hulgas lisada osa- või aktsiakapitali suurendamise otsustanud juhtorgani otsus ning osa- või aktsiakapitali sissemaksmise või mitterahalise sissemakse üleandmise ja hindamise tõend, fondiemissiooni korral aga fondiemissiooni aluseks olnud majandusaasta aruanne.

Omaette rühma moodustavad ettevõtjad, mille omanikud mingil põhjusel ei taha või ei saa ettevõtja osa-või aktsiakapitali vajaliku suuruseni tõsta.

Sellisel juhul -- kui sundlõpetatuks loetud äriühingule kohaldatakse ÄS § 513 sätestatut kehtival kujul -- peaks äriregistri pidaja avaldama sundlõpetamise teate. Nelja kuu jooksul nimetatud teate avaldamisest võivad ettevõtja võlausaldajad või aktsionärid või osanikud esitada kohtule avalduse likvideerijate määramiseks või pankroti väljakuulutamiseks.

Juhul kui võlausaldajad või aktsionärid või osanikud ei teata nimetatud tähtaja jooksul oma nõuetest sundlõpetatud ettevõtja vastu, loetakse ettevõte lõppenuks ja kustutatakse registrist. Registrist kustutatud ettevõtjast võimalik mahajäänud vara muutub seega sisuliselt peremehetuks.

ÄS § 513 rakendamisel peaks arvestama ka sundlõpetatud ettevõttele kehtestatud piiranguid tehingute tegemiseks.

Sundlõpetatuks tunnistamise korral ei tohi ettevõte jaotada dividende; ei tohi võõrandada, rendile anda ega piiratud asjaõigusega koormata ettevõtjale kuuluvaid kinnisasju, riiklikkusse registrisse kantavaid vallasasju, näiteks hooneid või sõidukeid, ning osalust teistes äriühingutes; ei tohi muuta põhikirja ega osa- või aktsiakapitali või osanike sissemaksete suurust ega asutada juriidilisi isikuid.

Autor: Karen Kunnas