Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Egon tahab ärisse

    Egon Leego (27) ennast ise süüdi ei tunnista ja lubab kolmest kohtuastmest läbi käinud kohtuotsuse edasi kaevata Euroopa Inimõiguste Kohtusse Strasbourgis.
    Kohtuotsuse kohaselt kandis raamatupidamisfirma omanik ja Tartu Ülikooli majandustudeng Egon Leego 1997. aastal arvutiga Telehansa programmi kasutades Laeva meierei omaniku ASi Tapila arvelt leitud passiga avatud arvetele 467 506 krooni ning tema vend võttis suure osa sellest rahst pangast välja. Lisaks mõisteti Egon Leego süüdi laskemoona ja lõhkeaine ebaseaduslikus omamises. 1997. aasta suvel arestiti kahjude katteks tema firma väärtpaberikonto selleaegse väärtusega umbes 400 000 krooni ja muu firma vara.
    Kuni selle aasta veebruarini viibis Leego 200 000kroonise kautsjoni vastu vabaduses.
    Esimene mulje kinnipidamiskohast oli Leegole masendav. 1997. aasta suvel viibis ta eeluurimise ajal poolteist kuud Patareis. «Esimene kontakt oli äärmiselt masendav, lisaks hirmutunne,» kirjeldab ta elu Patarei vangla karantiinikambris koos 30 mehega. «Palavus, higist märjad seinad, ebamäärast värvi lina, pidev kambrikaaslaste vahetumine. Siis saad aru, et kõik laguneb ja jääd oma tavapärastest rõõmudest ilma,» räägib mees. Tema arvates võivad inimest parandada ainult kinnipidamise esimesed kolm kuud, hiljem lihtsalt harjud.
    Oma praegust elukohta Tallinna vanglat Magasini tänaval peab kinnipeetav Leego suhteliselt korralikuks kohaks, kus rezhiim on leebem.
    Peale esmakordselt süüdi mõistetute viibivad seal ka need, kes on hea käitumise eest rangema rezhiimiga vanglast üle toodud. «Meil on õigus vange valida. Siia tulevad need, kes oskavad ja tahavad mingit tööd teha,» räägib vangla asedirektor Toomas Malva.
    Praegu elab Leego kuueses toas. Toakaaslased on süüdi mõistetud tapmises, röövimises, kehavigastuste tekitamises, varguses.
    128 karistust kandvat vangi tegelevad vanglas majapidamis- ja remonditöödega, lisaks on seal veel üle 600 eeluuritava, keda hoitakse teistest eraldi. Kinnipeetav Egon Leego töötab elektrikuna ja saab selle eest 680 krooni palka. Paarsada krooni arvatakse maha, ülejäänu läheb vangi isiklikule arvele.
    Vangi päev algab kell kuus äratussignaaliga. Lühiajalisi kokkusaamisi tuttavate ja sugulastega saab korra nädalas. Pikaajalised kokkusaamised on kolme kuu, soodusrezhiimil kahe kuu tagant. See tähendab võimalust veeta paar päeva elukaaslasega vanglas vastavais ruumides. «Ega need toad erilist inspiratsiooni just ei paku, aga vähemalt saab rahulikult juttu ajada,» ütleb Leego.
    Koduelektroonikat ja arvutit võib kinnipeetav omada, aga internetiühendus puudub. Ajakirjandus ja raamatud on Tallinna vanglas päris hästi kättesaadavad, kuigi vahel mitte kõige värskemad.
    Vabanedes kavatseb Leego kõigepealt ära lõpetada vangiminekuga viimasel kursusel pooleli jäänud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ning jätkata äris.
    Hansapanga juriidilise osakonna juhataja Tiina Sepa sõnul võib panga petmises süüdi mõistetud inimesel tekkida raskusi isegi tavalise arvelduskonto avamisega Eesti pankades. «Kes on kord oma suhted pangaga ära rikkunud, see ei leia meil enam teenindamist. Kuna pangad vahetavad omavahel infot, võib tal tekkida raskusi ka teistes pankades,» räägib Sepa.
    Vanglate ameti direktori asetäitja Rain Penti andmetel ei kanna hetkel Eestis vabadusekaotuslikku karistust ükski maksukuritegudes süüdi mõistetud inimene. «Sulidest pankureid ja maksupettureid meil tavaliselt vangi ei panda. Kui piisavalt suure summa varastad, siis vingerdad end välja,» kommenteerib Pent Eesti karistuspoliitikat.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
EfTENi uusima fondi saab turult kätte alla puhasväärtuse
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Riigikohus: prokuratuur peab ajakirjanikele trahvi taotlemist usutavalt põhjendama Prokuratuur: meile jäi õigus otsustada avaldamise üle
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.

Olulisemad uudised

Raske aasta laenu-ühistutele: hoiused vähenesid 13%
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.