Tiit Elner • 10. august 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Egon tahab ärisse

Egon Leego (27) ennast ise süüdi ei tunnista ja lubab kolmest kohtuastmest läbi käinud kohtuotsuse edasi kaevata Euroopa Inimõiguste Kohtusse Strasbourgis.

Kohtuotsuse kohaselt kandis raamatupidamisfirma omanik ja Tartu Ülikooli majandustudeng Egon Leego 1997. aastal arvutiga Telehansa programmi kasutades Laeva meierei omaniku ASi Tapila arvelt leitud passiga avatud arvetele 467 506 krooni ning tema vend võttis suure osa sellest rahst pangast välja. Lisaks mõisteti Egon Leego süüdi laskemoona ja lõhkeaine ebaseaduslikus omamises. 1997. aasta suvel arestiti kahjude katteks tema firma väärtpaberikonto selleaegse väärtusega umbes 400 000 krooni ja muu firma vara.

Kuni selle aasta veebruarini viibis Leego 200 000kroonise kautsjoni vastu vabaduses.

Esimene mulje kinnipidamiskohast oli Leegole masendav. 1997. aasta suvel viibis ta eeluurimise ajal poolteist kuud Patareis. «Esimene kontakt oli äärmiselt masendav, lisaks hirmutunne,» kirjeldab ta elu Patarei vangla karantiinikambris koos 30 mehega. «Palavus, higist märjad seinad, ebamäärast värvi lina, pidev kambrikaaslaste vahetumine. Siis saad aru, et kõik laguneb ja jääd oma tavapärastest rõõmudest ilma,» räägib mees. Tema arvates võivad inimest parandada ainult kinnipidamise esimesed kolm kuud, hiljem lihtsalt harjud.

Oma praegust elukohta Tallinna vanglat Magasini tänaval peab kinnipeetav Leego suhteliselt korralikuks kohaks, kus rezhiim on leebem.

Peale esmakordselt süüdi mõistetute viibivad seal ka need, kes on hea käitumise eest rangema rezhiimiga vanglast üle toodud. «Meil on õigus vange valida. Siia tulevad need, kes oskavad ja tahavad mingit tööd teha,» räägib vangla asedirektor Toomas Malva.

Praegu elab Leego kuueses toas. Toakaaslased on süüdi mõistetud tapmises, röövimises, kehavigastuste tekitamises, varguses.

128 karistust kandvat vangi tegelevad vanglas majapidamis- ja remonditöödega, lisaks on seal veel üle 600 eeluuritava, keda hoitakse teistest eraldi. Kinnipeetav Egon Leego töötab elektrikuna ja saab selle eest 680 krooni palka. Paarsada krooni arvatakse maha, ülejäänu läheb vangi isiklikule arvele.

Vangi päev algab kell kuus äratussignaaliga. Lühiajalisi kokkusaamisi tuttavate ja sugulastega saab korra nädalas. Pikaajalised kokkusaamised on kolme kuu, soodusrezhiimil kahe kuu tagant. See tähendab võimalust veeta paar päeva elukaaslasega vanglas vastavais ruumides. «Ega need toad erilist inspiratsiooni just ei paku, aga vähemalt saab rahulikult juttu ajada,» ütleb Leego.

Koduelektroonikat ja arvutit võib kinnipeetav omada, aga internetiühendus puudub. Ajakirjandus ja raamatud on Tallinna vanglas päris hästi kättesaadavad, kuigi vahel mitte kõige värskemad.

Vabanedes kavatseb Leego kõigepealt ära lõpetada vangiminekuga viimasel kursusel pooleli jäänud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ning jätkata äris.

Hansapanga juriidilise osakonna juhataja Tiina Sepa sõnul võib panga petmises süüdi mõistetud inimesel tekkida raskusi isegi tavalise arvelduskonto avamisega Eesti pankades. «Kes on kord oma suhted pangaga ära rikkunud, see ei leia meil enam teenindamist. Kuna pangad vahetavad omavahel infot, võib tal tekkida raskusi ka teistes pankades,» räägib Sepa.

Vanglate ameti direktori asetäitja Rain Penti andmetel ei kanna hetkel Eestis vabadusekaotuslikku karistust ükski maksukuritegudes süüdi mõistetud inimene. «Sulidest pankureid ja maksupettureid meil tavaliselt vangi ei panda. Kui piisavalt suure summa varastad, siis vingerdad end välja,» kommenteerib Pent Eesti karistuspoliitikat.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt