Riigi Maksuameti pressiesindaja hr Koit Luus väidab oma kommentaaris («Ahistaja Riigi Maksuamet», ÄP 04.08.), et Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peajurist on väitnud, et maksuamet eelistab maksumaksja puhul, kellel ühe maksu lõikes on suur ettemaks ja teise osas võlgnevus, kohaldada viiviste arvestamist tasaarvelduse asemel.

Vastuseks selgitan, et nii esitatud väite kui ka ettepaneku muuta maksukorralduse seaduses maksuvõla mõistet aluseks on olnud ettevõtjate -- Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete -- pöördumised Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poole.

Ettevõtjad tõstatasid probleemi selle aasta 6. juunil Eesti Kaubandus-Tööstuskoja maksuküsimuste töögrupis, kus toetati ettepanekut maksuvõla mõiste muutmiseks. Maksuvõla mõiste väljapakutud sõnastus pärineb küll allakirjutanult.

Juhin tähelepanu, et maksuvõla mõiste muutmise ettepanek ei tähenda ettepanekut tolli- ja maksuameti ühendamiseks. Ka eraldi eksisteerivad ametid võiksid omavahel (ka elektrooniliselt) informatsiooni vahetada, näiteks maksumaksjate tasutud maksude kohta.

Põhjus, miks ettevõtjad ei ole maksuameti tegevust tasaarveldusest keeldumise kohta halduskohtus vaidlustanud, võib olla äärmiselt lihtne. Kuna tasaarvelduse kohaldamine ei ole mitte maksuameti kohustus, vaid õigus ja sellest keeldumine ei ole maksuameti seadusega vastuolus olev tegevus, ei ole ettevõtjal erilist põhjust pöörduda kaebusega halduskohtusse. Halduskohtumenetluse seadustiku § 20 lg 1 kohaselt võib ju halduskohtunik teha ühe järgmistest otsustest:

1) tunnistada kaevatud või protestitud õigusakt või toiming kas täielikult või osaliselt seadusevastaseks;

2) jätta kaebus või protest rahuldamata.

Huvitav, milline oleks küll kohtuotsus seaduspärase õigusakti või toimingu osas?

Maksuameti pressiesindaja alustas aga oma kommentaari mitte sisulise aruteluga, vaid isikliku solvanguga maksuvõla muutmise ettepaneku ÄPs avaldanu aadressil. Debatis isiku ründamine probleemi käsitlemise asemel on üks demagoogia primitiivsemaid võtteid -- halvustades isikut, püütakse devalveerida ka ettepanekut.

Kuna riigiameti pressiesindaja ei peaks väljendama mitte iseenda, vaid vastava ameti seisukohti ja suhtumist, nähtub sellest ühtlasi ka maksuameti suhtumine maksumaksjasse.