Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuletõrjenormidel on tõendusjõud

    Planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 43 sätestab, et ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehitusreeglite järgi ning kehtivatele nõuetele vastavatest materjalidest nii, et:
    - see ei tekitaks ohtu elule, varale, tervisele ja keskkonnale;
    - see oleks piisavalt kaitstud tulekahju puhkemise ja levimise ning teiste õnnetuste eest.
    Selle nõude täitmist peavad kontrollima riigi- ja omavalitsusametnikud ning võivad nõuda ka muud institutsioonid ja isikud. Tuleõnnetuse korral kerkib samuti üles küsimus, kas nimetatud seadusesätet on järgitud või ei.
    PESi väidetava puudulikkuse tõttu ei ole Eestis neid tuleohutusnorme seni ühegi õigusaktiga jõustatud. Selle seaduse ümbertegemine on jätkuvalt põrkunud juriidilistele ja ametkondlikele takistustele ning ei saa uskuda ilma tõestuseta, et need takistused suudetakse ületada lähemal ajal.
    Samal ajal on Eesti omad tuletõrjenormid olemas. Need on välja töötatud Soome vastavate normide eeskujul Soome keskkonnaministeeriumi ja Soome siseministeeriumi toetusel ning tänaseks on nad kooskõlas Euroopa Liidu asjassepuutuvate dokumentidega.
    Neid on avaldatud alates 1994. aastast Ehitusteabekartoteegis, üks neist (EPN 10.1) eelnormina, teised (EPN 10.2 kuni 10.13) eelnõudena.
    Ehitusreeglite Nõukogu oma 09.10.98 istungi protokollis nr 49 (p 4 all) aktsepteeris ehitiste tuleohutuse projekteerimisnormide EPN 10 kasutamise Eesti Vabariigi projekteerimisnormidena. Neid norme on tunnustanud mitme organisatsiooni volitatud esindajad (vt tabel).
    Nimetatud normidel on seega sisuliselt sama staatus kui:
    -- DIN-instituudi poolt avaldatud DIN-normidel
    -- Taani Inseneride Liidu normidel või
    -- Kanada ehituskoodeksil.
    Lähtuvalt eeltoodust Eesti tuletõrjenormid kehtivad (samahästi kui eeskujumaade analoogsed dokumendid), ent neil ei ole õiguslikku jõudu.
    Selle eest on neil normidel tõendusjõud (nende järgimine saab tõendada, et teatud nõudeid on järgitud) ja kaitsejõud (järgija on kaitstud neist erinevate nõuete esitamise eest).
    Ükski seadus ei keela ametnikku uskumast ilma tõenditeta, et planeerimis- ja ehitusseaduse § 43 on täidetud. Ent ametnik on kutsutud ja seatud kaitsma üldsuse huve, ning kergeusklikkuse korral võib ta õnnetuse järgselt sattuda ebameeldivasse olukorda.
    Seepärast ametnik tavaliselt nõuab (projekteerimise tehniliste tingimuste või projekteerimisloa, ehitusloa, ehitise kasutusloa väljaandmisel jne) planeerimis- ja ehitusseaduse § 43 täidetuse tõendamist.
    Ametniku jaoks on tuleohutuse osas kõige ohutum uskuda, et planeerimis- ja ehitusseaduse § 43 on täidetud juhul, kui on järgitud EPN 10 nõudeid, sest neid nõudeid on tunnustanud autoriteetsed institutsioonid.
    Muul juhul võib ta tõendeid uskuda, ent mingit kohustust tõendeid uskuda tal ei ole. Selle poolest ei erine Eesti ametnik eeskujumaade (Saksa, Taani, Kanada) ametnikust. Ei Eesti ega ka eeskujumaade seadused ei kohusta uskuma ilma piisavate tõenditeta, et mingi seaduse säte on täidetud.
    Mistahes institutsioon (ehitise omanik või rahastaja, kindlustusselts, kohalik omavalitsus, päästeamet jne) võib muuta sellise käsitluse oma ametnikele siduvaks (eiramise korral läheb vastutus ametnikule) või koguni kohustuslikuks.
    Sisuliselt me saaksime siis süsteemi, mis on laialt levinud paljudes endise Nõukogude Liidu vabariikides. Käsitluse vääramiseks tuleks võtta vastu seadus, mis käsiks ametnikku uskuda seaduse sätete täidetust ilma piisavate tõenditeta.
    Sõna-sõnalt:
    Planeerimis- ja ehitusseaduse § 43 lõiked 2 ja 5 saab lugeda tuleohutuse osas täidetuks, kui on järgitud EPN 10 nõudeid. Muul juhul tuleb ametnikul seda uskuda vaid piisavate tõendite olemasolu korral, ent ametnikul ei lasu uskumise kohustust.
    Tuleohutusnormide praktiliseks rakendamiseks on soovitav juba projekteerimise tehniliste tingimuste (projekteerimisloa) taotlemisel ja/või väljaandmisel sisse kirjutada nõue, et järgitakse Eesti projekteerimisnorme EPN 10. See välistab hilisemad vaidlused ja arusaamatused.
    Kuna need normid seni tuleohutuse kõiki aspekte ei haara, võib muidugi lisanduda täiendavaid nõudeid, näiteks tuletõrje vesivarustuse valdkonnas.
    Ehitise tellija ei satu üldjuhul ka siis raskustesse, kui ta omapea (projekti lähteülesandes, projekteerimislepingus) nõuab projekteerijalt, et tuleohutuse osas järgitakse EPN 10 nõudeid.
    Ka sel juhul, kui projektis on lihtsalt järgitud EPN 10 nõudeid, ei tohiks ehitus- ega kasutusloa saamisel tekkida reeglina muid probleeme kui vaid need, mis puudutavad Eesti normidega seni reglementeerimata valdkondi.
    Seega: tehnilisi norme saab järgida ka ilma, et neile oleks omistatud õiguslikku jõudu. Tuleneb see sellest, et normid on sisuldasa üldsuse kokkulepped vastuvõetava tehnilise taseme kohta.
    Autor: Georg Samuel
  • Hetkel kuum
Luminori jätkusuutlikkuse juht: rohelisusest saab soodsama laenu argument
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Järvan püüab universaalteenust viimasel hetkel riigikogu ette saada
Lootuses kodu- ja väiketarbijatele elektri universaalteenuse hinda veel 1. aprillist kärpida, püüab ettevõtlusminister seadusemuudatused liita praegu riigikogus töös oleva eelnõuga.
Lootuses kodu- ja väiketarbijatele elektri universaalteenuse hinda veel 1. aprillist kärpida, püüab ettevõtlusminister seadusemuudatused liita praegu riigikogus töös oleva eelnõuga.
Ostuläbirääkimised viisid "Vihaste lindude" aktsia lendu
Populaarse mobiilimängu "Angry Birds" tootjafirma Rovio Entertainmenti läbirääkimised võimalike ostjatega viisid aktsia Helsingi börsil lendu.
Populaarse mobiilimängu "Angry Birds" tootjafirma Rovio Entertainmenti läbirääkimised võimalike ostjatega viisid aktsia Helsingi börsil lendu.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Rüütsalu sookvootidest: naised peaksid end ise üles andma
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Carlsbergi juht loodab Venemaalt kõigepealt lahkuda, aga kunagi naasta
Saku Õlletehase omanik Carlsberg valmistub läbi rääkima alla kümne potentsiaalse ostjaga oma mahuka Venemaa äri üle ja mängu võib tulla ka ettevõtte tagasiostuklausel, kirjutab Taani väljaanne Börsen.
Saku Õlletehase omanik Carlsberg valmistub läbi rääkima alla kümne potentsiaalse ostjaga oma mahuka Venemaa äri üle ja mängu võib tulla ka ettevõtte tagasiostuklausel, kirjutab Taani väljaanne Börsen.

Olulisemad uudised

Operailil läks veduriäri müügiplaan luhta: ostjate huvi osutus kasinaks
Kuigi vedurite ehitus Tapa depoos on üks riigifirma Operaili kolmest ärisuunast, mille omanik soovis maha müüa, ei tekkinud aastase müügiprotsessi jooksul tõsiseltvõetavaid ostuhuvilisi. Seetõttu jätkab Operail Repairs Tapa depoos tööd Operaili koosseisus,
Kuigi vedurite ehitus Tapa depoos on üks riigifirma Operaili kolmest ärisuunast, mille omanik soovis maha müüa, ei tekkinud aastase müügiprotsessi jooksul tõsiseltvõetavaid ostuhuvilisi. Seetõttu jätkab Operail Repairs Tapa depoos tööd Operaili koosseisus,

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.