Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuletõrjenormidel on tõendusjõud

    Planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 43 sätestab, et ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehitusreeglite järgi ning kehtivatele nõuetele vastavatest materjalidest nii, et:
    - see ei tekitaks ohtu elule, varale, tervisele ja keskkonnale;
    - see oleks piisavalt kaitstud tulekahju puhkemise ja levimise ning teiste õnnetuste eest.
    Selle nõude täitmist peavad kontrollima riigi- ja omavalitsusametnikud ning võivad nõuda ka muud institutsioonid ja isikud. Tuleõnnetuse korral kerkib samuti üles küsimus, kas nimetatud seadusesätet on järgitud või ei.
    PESi väidetava puudulikkuse tõttu ei ole Eestis neid tuleohutusnorme seni ühegi õigusaktiga jõustatud. Selle seaduse ümbertegemine on jätkuvalt põrkunud juriidilistele ja ametkondlikele takistustele ning ei saa uskuda ilma tõestuseta, et need takistused suudetakse ületada lähemal ajal.
    Samal ajal on Eesti omad tuletõrjenormid olemas. Need on välja töötatud Soome vastavate normide eeskujul Soome keskkonnaministeeriumi ja Soome siseministeeriumi toetusel ning tänaseks on nad kooskõlas Euroopa Liidu asjassepuutuvate dokumentidega.
    Neid on avaldatud alates 1994. aastast Ehitusteabekartoteegis, üks neist (EPN 10.1) eelnormina, teised (EPN 10.2 kuni 10.13) eelnõudena.
    Ehitusreeglite Nõukogu oma 09.10.98 istungi protokollis nr 49 (p 4 all) aktsepteeris ehitiste tuleohutuse projekteerimisnormide EPN 10 kasutamise Eesti Vabariigi projekteerimisnormidena. Neid norme on tunnustanud mitme organisatsiooni volitatud esindajad (vt tabel).
    Nimetatud normidel on seega sisuliselt sama staatus kui:
    -- DIN-instituudi poolt avaldatud DIN-normidel
    -- Taani Inseneride Liidu normidel või
    -- Kanada ehituskoodeksil.
    Lähtuvalt eeltoodust Eesti tuletõrjenormid kehtivad (samahästi kui eeskujumaade analoogsed dokumendid), ent neil ei ole õiguslikku jõudu.
    Selle eest on neil normidel tõendusjõud (nende järgimine saab tõendada, et teatud nõudeid on järgitud) ja kaitsejõud (järgija on kaitstud neist erinevate nõuete esitamise eest).
    Ükski seadus ei keela ametnikku uskumast ilma tõenditeta, et planeerimis- ja ehitusseaduse § 43 on täidetud. Ent ametnik on kutsutud ja seatud kaitsma üldsuse huve, ning kergeusklikkuse korral võib ta õnnetuse järgselt sattuda ebameeldivasse olukorda.
    Seepärast ametnik tavaliselt nõuab (projekteerimise tehniliste tingimuste või projekteerimisloa, ehitusloa, ehitise kasutusloa väljaandmisel jne) planeerimis- ja ehitusseaduse § 43 täidetuse tõendamist.
    Ametniku jaoks on tuleohutuse osas kõige ohutum uskuda, et planeerimis- ja ehitusseaduse § 43 on täidetud juhul, kui on järgitud EPN 10 nõudeid, sest neid nõudeid on tunnustanud autoriteetsed institutsioonid.
    Muul juhul võib ta tõendeid uskuda, ent mingit kohustust tõendeid uskuda tal ei ole. Selle poolest ei erine Eesti ametnik eeskujumaade (Saksa, Taani, Kanada) ametnikust. Ei Eesti ega ka eeskujumaade seadused ei kohusta uskuma ilma piisavate tõenditeta, et mingi seaduse säte on täidetud.
    Mistahes institutsioon (ehitise omanik või rahastaja, kindlustusselts, kohalik omavalitsus, päästeamet jne) võib muuta sellise käsitluse oma ametnikele siduvaks (eiramise korral läheb vastutus ametnikule) või koguni kohustuslikuks.
    Sisuliselt me saaksime siis süsteemi, mis on laialt levinud paljudes endise Nõukogude Liidu vabariikides. Käsitluse vääramiseks tuleks võtta vastu seadus, mis käsiks ametnikku uskuda seaduse sätete täidetust ilma piisavate tõenditeta.
    Sõna-sõnalt:
    Planeerimis- ja ehitusseaduse § 43 lõiked 2 ja 5 saab lugeda tuleohutuse osas täidetuks, kui on järgitud EPN 10 nõudeid. Muul juhul tuleb ametnikul seda uskuda vaid piisavate tõendite olemasolu korral, ent ametnikul ei lasu uskumise kohustust.
    Tuleohutusnormide praktiliseks rakendamiseks on soovitav juba projekteerimise tehniliste tingimuste (projekteerimisloa) taotlemisel ja/või väljaandmisel sisse kirjutada nõue, et järgitakse Eesti projekteerimisnorme EPN 10. See välistab hilisemad vaidlused ja arusaamatused.
    Kuna need normid seni tuleohutuse kõiki aspekte ei haara, võib muidugi lisanduda täiendavaid nõudeid, näiteks tuletõrje vesivarustuse valdkonnas.
    Ehitise tellija ei satu üldjuhul ka siis raskustesse, kui ta omapea (projekti lähteülesandes, projekteerimislepingus) nõuab projekteerijalt, et tuleohutuse osas järgitakse EPN 10 nõudeid.
    Ka sel juhul, kui projektis on lihtsalt järgitud EPN 10 nõudeid, ei tohiks ehitus- ega kasutusloa saamisel tekkida reeglina muid probleeme kui vaid need, mis puudutavad Eesti normidega seni reglementeerimata valdkondi.
    Seega: tehnilisi norme saab järgida ka ilma, et neile oleks omistatud õiguslikku jõudu. Tuleneb see sellest, et normid on sisuldasa üldsuse kokkulepped vastuvõetava tehnilise taseme kohta.
    Autor: Georg Samuel
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.