25 august 1999

Kas toetate riigieelarve kulude katmist Eesti Panga kasumi arvel?

Kui Eesti on seni deklareerinud, et majanduspoliitika nurgakiviks on tasakaalus eelarve, siis tundub, et pole lõpuni aru saadud, mida see tähendab. Idee seisneb riigi tarbimise kooskõlas regulaarsete ja stabiilsete tuludega (eelkõige maksutuludega) /---/

Rõhutaksin, et eelarve puudujääk jääb eelarve puudujäägiks -- ükskõik millistest ühekordsetest katteallikatest, kas siis laenust, stabiliseerimisreservist või keskpanga vahenditest, seda ei kaeta. Ning see tõde ei muutu päevade, kuude ja isegi aastatega. Arvestagem siis, et nii riskid kui võimalused Eesti majanduse arenguks peituvad väljaspool meie riigi piire. Kui me seda loogikat miskiks ei pea ja kurvides paanitsema hakkame, satume ilmselt kiirelt kraavi (väljavõte Vahur Krafti Eesti krooni 7. aastapäeva kõnest, 18.06.99).

Põhimõtteliselt ei saa olla midagi sellise idee vastu, sest Eesti Pank on ikkagi üks riigivalitsemise haru. Eesti Pank ei saa olla tugevam, kui on Eesti majandus ja riik ise. Sellepärast ei ole mingit vajadust ehitada üles autonoomset ja ülitugevat panka, kui kõik muu kõrval on kehvavõitu.

Ma ei näe osa keskpanga kasumi suunamises riigieelarvesse mingit probleemi. Seda tuleb teha tasakaalustades ja jälgides, et keskpanga kapitaliseeritus oleks vastav Eesti majanduse praegusele olukorrale. Kindlasti tuleb silmas pidada, et ei nõrgestataks Eesti Panka.

Minu meelest on see õige, sest tuletagem meelde, kes on Eesti Panga omanik -- Eesti riik. Kui seda peetakse otstarbekaks, siis miks mitte võtta osa kasumist riigieelarve kulude katteks. Muidugi tuleb silmas pidada, et säilib Eesti Panga poliitiline ja institutsionaalne iseseisvus.

Ühest vastust ei ole võimalik anda. Esiteks ei ole teada, kui palju sellel aastal Eesti Pangale kasumit laekub, kui üldse laekub. Teine küsimus on keskpanga kapitaliseerimine. Kui võtame Eesti Panga bilansist välja emissioonibilansi, siis tegelikult midagi järele ei jää. Eesti liitumine Euroopa Liiduga ja üleminek eurole eeldab korralikku kapitaliseeritust.

Eesti Panga kasumiga on päästetud pensionäre Sotsiaalpanga krahhi puhul, päästeti ka Forekspanka. Kui ei oleks kasumit ja kasumi abil loodud reserve, siis ei saaks keskpank olla pangandusturu reguleerija. Tegelikult on vajadus Eesti Panga seaduse uue redaktsiooni järele, mis fikseeriks täpselt keskpanga kasumi ja riigieelarve vahelisi suhteid.

Hetkel kuum