Pank läbi Baltimaade

- Lätis on Hansapank tegutsenud juba kolm aastat. Läti Hansabanka juht Ingrida Bluma rõhutab, et ta ei pea Hansabankat Lätis tegutsevaks Eesti pangaks. «Oleme ikkagi Läti pank, sest kasutame Läti ettevõtlusest pärit raha,» räägib Bluma.

Bluma sõnul oli eelmine aasta Venemaa kriisi tõttu Läti pankadele väga raske, sest Läti ettevõtlus on Venemaaga rohkem seotud kui Eesti firmad.

Peale ettevõtluse andis tagasilöögi pankadele ka Vene väärtpaberite odavnemine.

«Venemaa kriisi mõju ei pruugi siiski olla ainult halb, vaid mõnes mõttes ka positiivne,» ütleb Bluma. «See sundis ettevõtteid mõtlema rohkem efektiivsusele. Mitmed suurettevõtete juhid on mulle lausa öelnud, et lõpuks ometi hakkasime mõtlema oma firma paremale toimimisele. Need ettevõtted on praeguseks ka päris edukalt ümber orienteerunud teistele turgudele.»

Bluma sõnul on Lätis suuremate pankade -- Unibanka, Parexi panga ja Hansabanka -- vahel väga terav konkurents klientide pärast, mis lõi just eriti välja pärast Riia Kommertspanga tegevuse peatamist. Kõigil neil pankadel on tänavu käinud võimsad reklaamikampaaniad. Hansabanka on selles võitluses olnud edukas ja suurendanud aasta jooksul laenuportfelli 85 protsenti. «See protsent on muidugi ka seetõttu nii kõrge, et me pole veel eriti suur pank,» tunnistab Bluma.

Hansabanka seadis aasta algul eesmärgiks pigem turu hõivamise kui kasumi teenimise. Aasta algul oli hoiuste osa Läti pankade hulgas 10 protsenti, aasta lõpuks tõuseb see lootuste kohaselt 15ni.

Lätis ei ole Hansapanga- ja Ühispanga-suguseid suuri turuhõivajaid. Laenude osas juhib Lätis Parex 19 protsendiga, teine on Unibanka 15ga ja kolmas Hansabanka 13ga.

Hansabanka lõpetas poolaasta 10,7 miljoni kroonise kasumiga, kuigi arvestati ka sellega, et infosüsteemide vahetuse tõttu kasumit ei tule. Aasta lõpuks lisandub Bluma hinnangul poolaasta kasumile vähemalt teist samapalju, sest suurem osa Venemaa kriisist põhjustatud provisjone on tehtud.

Lätis on üle 600 Eesti kapitalil põhineva ettevõtte. Kõik neist ei ole veel Hansabanka kliendid, kuid Bluma loodab, et ükskord see nii läheb.

«Üks Hansapanga põhimõtteid ongi ju see, et Baltimaades tegutsevad ettevõtted saaksid soovi korral igal pool ühesugust pangandusteenust ja toimuks parem infovahetus firmade teenindamise huvides,» ütleb Bluma.

Pankadest paremini suhtuvad Läti ja Leedu ettevõtjad mõlemas riigis tegutsevasse Hansa Liisingusse. Kui Hansapanka nimetavad ärimehed lihtsalt normaalseks pangaks, siis Hansa Liising pakub ettevõtjate sõnul mõlemas riigis mugavat, kiiret ja usaldusväärset teenust.

Lätis tegutseb Hanza Lizings juba viiendat aastat ja firma direktor Artis Birkmanis on rõõmus, sest tänavu juunis teenis Hanza Lizings kasumit 65 miljonit ning terve poolaastaga 147,9 miljonit krooni. Kolmandik Läti liisinguturust kuulub Hanza Lizingsile, kuid esialgu hoiab esikohta 40,9 protsendiga Parexi pank.

Birkmanis suhtub ettevaatlikult prognoosidesse, et aasta lõpuks on kasum kahekordne. «See sõltub ikkagi kogu majanduse olukorrast. Meie põhieesmärk on säilitada olemasolevat turgu ja kindlasti veidi ka suurendada,» lausub Birkmanis.

Liisinguturul avaldus Vene kriis Birkmanise sõnul kõige teravamalt transpordis. Suur hulk suuri veoautosid lihtsalt seisis, sest Venemaale orienteerunud ettevõtjad ei saanud enam oma toodangut vedada. «Oli ka väga raskeid juhuseid, kus me pidime lihtsalt autod ära võtma,» räägib Birkmanis.

Kolm aastat Leedus tegutsenud Hanza Lizingase peadirektor Giedrius Dusevicius möönab, et ehk on tema Eesti ja Läti ametivendadel olnud seni töö kergem tänu pankadest seljatagusele. «Konkurents on siin ikka päris kõva,» tunnistab Dusevicius, kelle juhitaval firmal on Leedus 3000 klienti ning poole aasta kasum 18,7 miljonit krooni.

Ka Leedus on ettevõtjad suutnud Duseviciuse sõnul väga hästi ümber orienteeruda Venemaa turult lääne turule. «Kuigi Vene kriisist tekkinud probleemid pole siin veel sugugi möödas,» hoiatab ta. «Need annavad mitmeid aastaid tunda.»

Selle aasta esimese poolega teenis Hanza Lizingas 18,7 miljonit krooni kasumit, mis on neljandiku võrra rohkem kui mullu. Firma tahab tänavu rõhuda rohkem faktooringule, mille käive on esimese poolaastaga kasvanud üle kahe korra.

- Tänavu mais Leedu keskpangalt tegevuslitsentsi saanud ja juulis tööd alustanud Hansabankase juhatuse esimees Arunas Siksta peab lähiaja kõige olulisemaks panga teadvustamist ja klientide leidmist.

«Kui me tahame endale kliente saada, tuleb neile korralikult põhjendada, miks nad peaksid panka vahetama,» ütleb Siksta.

Üheks põhikonkurendiks peab Siksta Vilniuse Panka, mis peab ühinemisplaane Hermise pangaga. «Pangajuhina olen pankade ühinemisega rahul, linnakodanikuna ei näe aga erilist mõju teenuste osutamise paranemise osas, sest kõigepealt tuleb neil teha palju tööd teineteisega täielikuks ühinemiseks,» lausub Siksta.

Hansabankase ruumid Vilniuse vanalinna kesktänaval meenutavad Eestist tuttavat Hansapanga interjööri, nagu ka Hansabanka peamaja Riia vanalinnas. Erinevalt Eestist näidatakse ja lubatakse ka pildistada Hansabankase peaserverit ja juhatatakse kätte sularaha hoiuruumi uks.

Kolmel korrusel käib tavapärane pangandustegevus. Ainult tellerid istuvad klientide ootel, samal ajal kui Lätis on Hansabanka kontoris järjekord.

Septembris avab Hansabankas teeninduskontori Panevezhyses, oktoobris veel ühe Vilniuses ja järgmise aasta alguseks ühe Klaipedas. «See kõik läheb maksma miljoneid litte,» nendib Siksta.

Samuti on lähema kahe aasta jooksul Hansabankasel kavas paigaldada üle Leedu kokku kuni 30 sularahaautomaati.

Leedu ärimehed ei oska praegu veel Hansabankasest midagi arvata, sest tegutsenud on see vähe ja harukontoreid pole. Näiteks Leedu ajaloolises pealinnas Kaunases tegutseva firma tegevjuht ei näe ühtki põhjust, miks ta peaks hakkama Vilniuse vahet sõitma.

Elektroonilist pangateenust kohalikud ärimehed eriti ei usalda. Neil pole harjumust seda kasutada ja paljud pangad sellist teenust üldse ei pakugi. Nii Siksta kui Läti panga juhatuse esimees Ingrida Bluma tunnistavad, et internetipangan-duse osas jäävad nad Eestist veel maha nagu pangakaartide kasutamiselgi. Lätis on pangakaart vaid 15 protsendil rahvastikust ehk 370 000 elanikul. Eestis on elanikke üle miljoni vähem kui Lätis, kuid maksekaarte on ainuüksi Hansapank välja andnud 492 000.

Praegu toodab Hansabankas kahjumit ja seda veel umbes kaks aastat. Siksta usub, et murdepunkt panga tegevuses saabub järgmise aasta lõpupoole ja 2001. aasta teisel poolel tuleb ka esimene kasum.

Hetkel kuum