Kadaka Turg - tasuta tsirkus Tallinnas

Agarad müüjad pakuvad turul igasuguseid huvitavaid teenuseid, mida muudes kaubakeskustes vaevalt saab.

Kustumatu elamuse jätab Kadaka turu hoones asuvas juveelikauplus-lombardis vaevaliselt eesti keelt purssiv müüja.

Tahan uurida, kui palju saab lombardis minu 3500 krooni maksnud käekella eest. Kauplus-lombardisse sisenedes näen juveeliletti, mille kõrval asuvas klaasseintega boksis istub teenindaja. Mind nähes tuleb sealt välja ning jääb küsiva ilmega kullaleti taha seisma. Mina küsin, et kas see ongi pandimaja.

«See pole siin mingi pandimaja, kas te ei näe, et see siin on juveelikauplus,» käratab müüjanna tugeva aktsendiga. «Pandimaja on vot seal,» osutab ta meeter eemal asuva boksi poole, kust ta hetk tagasi välja oli roninud. Astun boksi seina teenindamise tarvis meisterdatud pilu ette. Hetke pärast on teisel pool seina sama naine ning kinnitab, et ta kuulab mu muret. Ütlen, et tahan kella pantida.

«Ei, ei, meie kellasid ei võta, ainult kulda,» ütleb naine resoluutselt käega vehkides. «Teate, mina ei tea kelladest mitte midagi,» hüüab kahestunud müüja mulle järele.

Videokassettidega kauplevad müüjad hüüavad mitme meetri kauguselt, et neil on imehea kvaliteediga filme, mis on eestikeelsete subtiitritega. Samas boksis näidatakse eestikeelse tekstiga filmi «Muumia». Kvaliteet on jube. Hind on originaalkassetti omast kaks korda madalam. Üks film maksab 130 krooni. Maksta saab ka Soome markades.

Järgmine videokassettiärimees kõnetab mind vigases soome keeles. «Hüvä filmit, mul on «Mulan», paljon taistelua, mitä vaan,» seletab ta tõsiselt.

CD-plaatide müüjad kiidavad uusi albumeid, suureks üllatuseks õnnestub Kadaka turu lettidelt leida DVD- (digital video disc) plaate, mida müüb Tallinnas vaid paar kauplust. Taas löövad turumüüjad madalama hinnaga. Kui DVD-le salvestatud film maksab PC Kaubamajas vähemalt nelisada krooni, siis turult saab sama filmi 300 krooni eest.

Müüjad jätavad aga teadlikult lisamata fakti, et nii mõnigi film on hiinakeelsete subtiitritega. Vastava küsimuse peale sõnab siilisoenguga plaadimüüja ebalevalt, et pole viga, film ise on ikka inglise keeles. «Tõlkeid on erinevaid, on hiina keeles, jaapani keeles,» seletab ta lakke vaadates. Lähemal uurimisel selgub siiski, et mõnda filmi saab vaadata ka eurooplastele arusaadavasse keelde tõlgitud subtiitritega. Kõige suurem keelevalik ühe filmi vaatamiseks on neli keelt, samas saab originaal DVD-filme vaadates valida 15 keele vahel.

Videomängudega kauplevas boksis pakutakse uudistajale Sony Playstation'i videomänge. Müüja lennutab letile hunniku mänguplaate. «Need on uued ja parimad,» teatab raadiosaatjat mudiv müüja uhkelt, tundmata huvi, kas mul plaatide mängitamiseks ka vastav mitu tuhat krooni maksev konsool olemas on.

Lähen müüja õhinaga kaasa ning uurin, kas pakutavaid mänge ka kahekesi saab mängida. Müüja pööritab silmi ning vaatab küsivalt noore naisabilise poole. «Saab ikka,» vastab ta hetke pärast näoga, mis paneb mind mehe sõnades tõsiselt kahtlema. Kartes klienti kaotada, soovitab abiline kõrvalt, et tuleb ikka Jurkalt üle küsida. Läbi raadiosaatja kahina kostabki varsti Jurka hääl, mis kinnitab, et kõnealust mängu kahekesi mängida ei saa. «No näed, ma valetasin sulle,» irvitab müüja. Jurka jagab walky-talky'ga veel veidi näpunäiteid ning siis side katkeb.

Küsimusele, kas Jurka teab kõike, vastab plaadihunnikute vahel seiklev naisabiline uhkelt: «Jaa, tema on kõiki mänge mänginud». Playstation'ile on tänaseks valmistatud ligi 300 mängu.

Riidelettidel pakutakse lademetes kuulsate ja kallite riideesemete koopiaid. Sellised firmamärgid ilutsevad arenenud riikides vaid rikaste riietel. Muuhulgas on Kadaka turult võimalik osta Fishbone'i, Ganti, Helly Hanseni, Tommy Hilfigeri ja Calvin Kleini embleemiga riideid. Sviiter maksab keskmiselt 300 krooni, jope kuni 1000 krooni. 200 krooniga on turult võimalik osta Mika Salo autogrammiga F-1 Marlboro tiimi T-särk. Müüjate sõnul pole tegu küll originaaltoodanguga, kuid paarsada krooni maksvad riideesemed pidavat vastu küll.

Lisaks on võimalik turult osta päikeseprille, käekelli, õngeritvu, binokleid, õhupüsse, mänguasju, sekspesu, pornomängukaarte ning sadu teisi kahtlase päritoluga, tihtipeale hiina- vms keelsete instruktsioonidega vidinaid. Enamikku turuhoone kaupadest saab suveperioodil osta turuhoone kõrvale suurele asfaltplatsile laiendatud äridest.

Ainsana jätab hea mulje suur toiduosakond, kus enam-vähem puhaste kitlitega müüjannad pakuvad kõike suupärast alustades kommidest ja lõpetades poolikute sigadega.

Arusaadavatel põhjustel Kadaka turu ärikad käibest ei räägi. «Mis te pärite, kas te teete statistikat,» küsib kurjalt Helly Hanseni piraattoodangut müüv naisterahvas.

Daam, kes müüb Levi'se ja Calvin Kleini teksaseid, sööb enne ajakirjaniku saabumist rahulikult papptaldrikult friikartuleid. Müügiedu puudutava küsimuse peale torkab ta ehmunult plastmasskahvli taldrikust läbi ja uurib, ega küsija politseist pole.

Turu töötajad on kliendi vastu ülisõbralikud, liigsete küsimuste esitaja kupatatakse aga ruttu müügiboksi eest minema. Fotograafi saabudes hakkavad pildistatavad kõva häälega karjuma, «ohvrite» naaberboksidele pannakse politseireidi hirmus trellid või lukk ette.

- Kunagi olen Kadaka turul sisseoste tegemas käinud, viimastel aastatel aga müügitingimuste tõttu enam mitte. Ma arvan, et viimati ostsin sealt mingeid marju, riideid ja plaate pole kunagi sealt ostnud.

- Ma põhimõtteliselt ei osta Kadaka turult mitte ühtegi riideeset ega piraatplaati. Seal ei ole ei garantiid ega kvaliteeti. Viimati ostsin sealt maasikaid.

- Ma olen huvi pärast käinud Kadaka turul CDsid vaatamas, kuna me ise müüme neid. Endale pole sealt midagi ostnud, selle mõttega pole ma seal mitu aastat käinud. Sealsete kaupade kehv kvaliteet ja sellega kaasnevad riskid on omaette küsimus.