6 september 1999

Mida tähendab II kvartali majanduslangus?

Küsimus käib II kvartali SKP kiirhinde kohta, mille statistikaamet avaldas reedel. Minu jaoks tähendab see pool aastat tagasi toimunu kordumist.

Kaks päeva enne riigikogu valimisi (05.03) avaldati 1998. a IV kvartali SKP muutuse kiirhinne: +0,2%. Sama päeva õhtul olid ETV saates peaministrikandaadid ning nimetatud number leidis seal positiivse argumendina kasutamist.

Majanduse põhiparameetrid ütlesid tookord aga, et +0,2% on vigane. Statistikaamet muutiski «kiire» numbri 14. mail «esialgseks» väärtuseks (-0,7%). Et vahepeal (15.04) oli ühtlasi kahandatud võrdlusaluse 1997. aasta numbreid, oli miinuskärpe kogusuurus 1,3%. 1998. aasta «lõplikke» väärtusi näeme 2000. aasta kevadel.

Vahepealne sündmus oli SKP I kvartali kiirhinne -5,8%, mis esialgse hinde staatusse jõudis väärtusega -5,6%.

Nüüdne, II kvartali kiirhinne tuli taas enne valimisi ning taas ütlevad muud parameetrid, et see on vigane. Pole kahtlust, et sama koondparameetri «esialgne» hinne, mis avaldatakse 29.10, nihkub suuremate miinuste poole -- kui palju täpselt, sõltub arvutustest ning võib-olla omajagu ka tegijate mundriaust.

Pandagu siin hoolega tähele, et tegu ei ole sihiliku arvutusveaga, ka -2,4% on üks võimalik tõlgendus, kuid ta asub minu ettekujutuse kohaselt talutavate tõlgenduste ruumi serval. Teiselt poolt, kui -2,4% jääb ka oktoobri lõpus alles, peab kolmeprotsendilisele hüppele (-5,6%-lt -2,4%-le) muude parameetrite käitumisega tekkinud vastuolu tõttu leiduma eriseletus.

Taolisi suurest miinusest suure hüppega väljumisi on majandusmatemaatikas muuseas eraldi uuritud, tulemus on niisugune: asi on suhteliselt haruldane, ja kui ta peaks ka ette tulema, tuleb järgmises kvartalis reeglina uus kukkumine.

Seda Stocki poolt märgatud seaduspära saab igaüks kontrollida OECD veebikülgedelt võetud andmete alusel. Korralik OECD 20 riigi kvartaalne SKP-andmestik 1981--1998 leidub ka statistikaameti raamatukogus.

Asjal poleks lehes kirjutamiseks erilist tähtsust, kui mitte ühestainsast, ilmselt ebakorrektsest numbrist ei oleks vallandunud mingi seletamatu õnnetunne, mis lubab käesoleva aasta kasvuks jälle unistada kuni +1% ja järgmise aasta omaks kuni +6%.

Minupärast võib seda õnnetunnet rahvale jagada, kuid 2000. a eelarvetulude prognoosija peab teadma majan-dusanalüütika üht põhitõde: kui pole selgelt näha midagi erakordset, saab taevataadikese poolt antuna arvestada majanduskasvuga 0,3% kuus.

Hetkel kuum