Kristel Raesaar • 9. september 1999 kell 22:00

Kindlustusinspektsioon hirmutab investoreid

Kindlustusseltside juhid ja ajakirjanikud on vestluses Ridastega ettevaatlikud, sest teavad, et ebameeldiva kõneaine puhul võib ta toru poole lause pealt hargile visata.

«Ta käitub nagu teatud probleemses vanuses naine -- loobib telefoni ja muudab päevapealt oma otsuseid,» kurdab pankrotimenetluses Ühiskindlustuse juhatuse esimees Tõnu Pihlak.

Inspektsiooni peadirektori närvilise suhtlemislaadiga on hädas olnud ka rahvusvahelise mainega ?veitsi edasikindlustusfirma Aon Re, kes kaotas arusaamatuste tõttu raha.

Nimelt soovis Aon Re maakler Ühiskindlustuse probleemidest kuuldes teada, kas sõlmitud edasikindlustuslepingu alusel tuleb maksete tegemist jätkata. «Ridaste saatis neile järjest erineva sisuga kirju: makske raha, ärge makske, makske, ärge makske,» räägib Pihlak.

Ridaste tunnistab, et saatis maaklerile kaks üksteisele vastanduvat kirja. «Algul oli olukord üks. Aga kui avastasime, et Ühiskindlustus on meie ettekirjutusi rikkunud, kirjutasime, et ei tohi raha saata,» põhjendab ta astutud samme.

Segaduste tõttu tegid Aon Re esindajad siiski ühe eksliku makse ja see raha ongi kadunud, tunnistab Ridaste.

Praegu kaalub Aon Re majanduslikes raskustes vaevlevate AB Elukindlustuse ja ASA Kindlustuse päästmises osalemist. Nende seltside klientidele on maineka välisfirmaga edasikindlustuslepingu sõlmimise võimalus praegu põhiline päästerõngas, mis tagaks kõigi poliiside säilimise.

«Kui leping sõlmitakse niisugustel tingimustel, nagu paistab praegu, siis kindlustustehniliselt on ASA Kindlustus korras,» märgib ?veitsi firma esindajatega kohtunud rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm.

Ehkki Aon Re esindajad arutasid seltside saneerimisplaani inspektsioonist mööda minnes otse Urmiga, võib sellegi lootuse nurjata Ridaste käitumine. Nimelt võivad välispartneri eemale peletada kindlustusjärelevalve juhi järsud väljaütlemised ASA ja AB aadressil.

Pärast Aon Re esindajate külaskäiku ministeeriumisse andis Ridaste ajakirjandusele intervjuusid, kus nimetas AB ja ASA omanike käitumist ebasoliidseks ja viitas võimalusele, et seltse ootab pankrot.

Urm peab kindlustusjärelevalve juhi selliste väidete väljakäimist lubamatuks. «Usun, et neid seltse on võimalik korralikult tööle saada, aga kui niimoodi avalikult paanikat õhutatakse, siis võib see tõesti halvasti lõppeda,» ütleb ta.

Seda kardavad ka AB Kindlustuse Grupi juhid, kes on lubanud Ridaste laimamise pärast kohtusse kaevata.

Ridaste kohtuähvardusest ja rahandusministeeriumi taunimisest tagasi ei kohku. «Ma jään oma sõnade juurde: olukord nendest seltsides on väga halb,» kinnitab ta. «Pankrot oligi lähedal ja on ka praegu, sest raha pole seltsid sentigi juurde saanud.»

See pole esimene kord, kus rahandusministeerium Ridaste teravat keelt talitsema peab. Aasta eest kritiseeris Ridaste ajakirjanduses teravalt Nordika Kindlustuse rahalist seisu ja sai siis mõtlematute väljaütlemiste eest rahandusministrilt noomituse.

Tookord Nordika probleemid lahenesid, aga kui kära seltsi raskuste ümber oleks veelgi paisunud, oleks asjad võinud teisiti minna, ütleb Alar Urm.

«Ma ei tea, milles probleem, et ta esimesest korrast õppida ei suutnud,» on Urm nõutu.

Probleemid Ridastega ei kahjusta ainult kindlustusturu «mustade lammaste», vaid ka korralike seltside mainet. «Igal kliendil on praegu õigus küsida, keda üldse saab usaldada,» ütleb Hansapanga Kindlustuse juhatuse esimees Priit Potisepp.

Potisepp nendib, et ehkki Hansapanga Kindlustus saavutab tänu võistlejate kadumisele protsentuaalselt suurema turuosa, jääb kliente kokkuvõttes vähemaks. «Pärast sellist jama, mis kokku keeratud on, ei tähelda me mitte mingil juhul turuosa suurenemist, sest turg ise kahaneb.»

Potisepp heidab kindlustusinspektsioonile ette eelkõige pikalevenivat kemplemist raskustes seltsidega. «Ei tohiks lasta ähmastel skeemidel pool aastat vinduda,» ütleb ta.

Samas nendib Potisepp, et seitse aastat tagasi vastu võetud ja tänaseks vananenud kindlustusseaduse raames on raske korralikku järelevalvet teostada. «Seltsid panevad inspektsioonile vastu oma kõrgeltmakstud advokaadid,» sõnab ta.

Kindlustusinspektsioon saatis uue seaduse eelnõu rahandusministeeriumisse juba kahe aasta eest.

Alar Urm tunnistab, et inspektsioon saatis tõesti eelnõu ja sellest anti kõva häälega ajakirjanduses teada. «Aga see eelnõu oli kõlbmatu,» märgib ta.

Tänaseks on ministeeriumi töögrupp Urmi sõnul jõudnud lõpusirgele uue eelnõu väljatöötamisega. See võimaldab inspektsioonil kontrollida kindlustusfirmade omanike tausta ja investeerimisvõimet.

Valitsus plaanib uue seaduse eelnõu riigikokku saata lähinädalatel, selle vastuvõtmise ajaks on esimesed seltside pankrotid tõenäoliselt juba käes.

Hetkel kuum