Moodustatud on haldusreformi komitee, kuhu kuuluvad peaminister Mart Laar, justiitsminister Märt Rask, siseminister Jüri Mõis, riigikontrolör Juhan Parts, riigisekretär Aino Lepik ja riigikogu esindajana Marju Lauristin. See komitee pani eelmisel esmaspäeval paika 12-liikmelise asjatundjate komitee, mis hakkab genereerima ideid haldusreformi läbiviimiseks. Asjatundjate hulka kuulub tuntud tegelasi mitmest valdkonnast, alates peaministri majandusnõunikust Heldur Meeritsast ja lõpetades vandeadvokaat Jüri Raidlaga.
Samuti hakkas riigikantselei juures tööle haldusreformi büroo, mille juhiks sai eelmisel neljapäeval senine erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet.
Kuigi haldusreformist on viimastel aastatel rääkinud eri valitsused, on siseminister Jüri Mõisa hinnangul praegune majanduskitsikus eriti soodne reformi kiireks käivitamiseks. «Järgmisel aastal on esmakordselt riigieelarve väiksem kui eelmisel aastal,» märgib Mõis. «Seetõttu on optimism haldusreformi käimamineku suhtes suur.»
Kui tavaliselt on iga järgmise aasta eelarve umbes 10 protsenti suurem eelmise aasta omast, siis 2000. aasta alguseks on eelarvedefitsiit Mõisa hinnangul 4 protsenti. Ta lisab, et haldusreformi ei saa kuidagi alahinnata, sest riigisektoril on ühiskonna arengus palju suurem roll kui erasektoril. «Eesti riigi praegune struktuur pärineb hobuvankri ajastust,» nendib Mõis.
Rahandusministeeriumi nõuniku Ants Leemetsa sõnul on haldusreformil kaks osa. Üks puudutab halduskulude vähendamist ja teine haldusterritoriaalseid muutusi.
Halduskulude vähendamine on pidev protsess, kus mõned töökohad muutuvad tarbetuks ja samas tekib seoses Euroopa Liiduga liitumisega mõnede uute töökohtade vajadus.
«Avalik sektor kulutab praegu ära 40 protsenti SKPst,» räägib Leemets. «Me juhime riiki kallimalt kui ennesõjaaegses vabariigis, kuigi kommunikatsioonid on tunduvalt paranenud.»
Ühinenud vallad saavad liitumiskuludeks igaüks miljon krooni, millele lisandub veel 400 000 krooni muudeks kuludeks.
Siseministri väitel pole lisakulu omavalitsuste liitmisel ja riigiasutuste koomale tõmbamisel eriti suur. Pealegi pole haldusreformi peaeesmärk kulude kokkuhoid. «Põhiline on muuta avalikud teenused kvaliteetsemaks ja kättesaadavamaks ning riigiteenistujad haritumaks ja paremini tasustatuks,» selgitab Mõis. «Praegu on nii välisinvestoritel kui kohalikel elanikel riigiga asju ajama hakates halb eelaimdus, mis pahatihti ka tõeks osutub.»
Leemets toob näite, kuidas kahe valla ühinemisel vabaneb ühe vallavanema palk, mille eest saab tööle võtta näiteks sotsiaaltöötaja ja pakkuda seega paremat teenust.
«Mingit otsest rahalist kasu haldusreform ei anna,» ütleb Leemets. «Praegu on positiivne see, et riik on rahvale lähedal, aga tegelikult peaks hästi kättesaadav olema riigi pakutav teenus.»
Hetkel kuum
7 kontrollküsimust: kas käitud ettevõtjana õigesti?
Eestis töötab praegu 150 000 inimest avalikus sektoris, kuid efektiivses riigis peaks olema 15 000 teenistujat miljoni elaniku kohta ehk siis Eestis umbes 25 000 riigitöötajat. Mõisa sõnul võiks haldusreformi käigus jagada riigitöötajad kolmeks: need, kes jäävad samale tööle edasi, need, kes jäävad tööle erastatud riigistruktuuridesse ja osa tuleb ümber kvalifitseerida.
«Inimeste tööhõive küsimuste lahendamises peitub sageli selle reformi edu,» lausub Mõis. «Tööpuudust tegelikkuses meil peale Ida-Virumaa ju pole ja see ei ole normaalne, et kohalik omavalitsus on mitmel pool põhiline tööandja. See pole ju mingi õige töö. Nad ei loo ju midagi.»
Liitumisele mõtlevad lisaks esimesele 12le juba teisedki omavalitsused. Misso vallavanema Lembit Siku sõnul kavatseb vallavolikogu järgmisel nädalal teha liitumisettepaneku naabruses asuvatele Meremäe, Haanja ning Rõuge valdadele. Samas märgib Sikk, et ta tahaks enne ühinemist saada täiesti selget pilti, mis kasu vald saab.
«Loomulikult oleks hea, kui kahe kehva valla liitmisel saaks ühe jõuka. Aga pigem on väike kartus, et kaotavad eelkõige kohalikud inimesed, kes peavad hakkama kaugemale tööle ja asju ajama sõitma,» ütleb Sikk.
Mõisa hinnangul võiks lisaks valdade liitmisele populariseerida ka linnastumist, sest on võimatu, et põllumajandus hakkab ennast kunagi ära tasuma. «Põllumehed on kõige tagurlikumad tegelased igal pool maailmas. Piima valatakse maha nii Pariisis kui Eestis,» nendib Mõis. Ka Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika on suunatud tootmise vähendamisele.
Kes tahavad, võivad siseministri hinnangul põllule käia linnast.
Mõis peab õigeks, et laps saaks käia koolis kodu lähedal. «Aga praegu võib ju iga maakonna juba läbi sõita 45 minutiga, mis sisuliselt ongi kodu lähedus,» ütleb ta ja lisab, et loomulikult tuleb parandada bussiliiklust ja teedevõrku.
Siku hinnangul võib laps kooli käia probleemideta 5 kilomeetri kauguselt, kuid 30-40 kilomeetri puhul võib ta kooliteel ära kaduda ja hakata tegelema kõrvaliste asjadega. «Ei saa kõike mõõta rahas nagu Mõis teeb,» lausub Sikk. Misso vallas läks tänavu kooli 6 last. Järgmisel aastal kool suletakse.
Siseminister loodab, et tulevikus on kohalikel valimistel võimalik inimesi valida juba uude omavalitsuste struktuuri. Milline see struktuur võiks olla või mitu omavalitsust on optimaalne, nõuab arvutusi ja süsteemi väljatöötamist. Sellesse kaasatakse välismaiseid eksperte, sest Eestis sellist teenust ei pakuta.
Leemets lisab, et on küll tehtud mitmeid uuringuid haldussüsteemi muutmise ja optimaalsuse kohta, kuid esialgu pole veel ka poliitikute hulgas ühist otsust reformi kulgemise osas.
Saaremaa
Kaarma vald
Kuressaare vald
Läänemaa
Lihula linn
Lihula vald
Lääne-Virumaa
Võsu
Vihula vald
Valgamaa
Otepää linn
Pühajärve vald
Viljandimaa
Karksi-Nuia linn
Karksi vald
Võrumaa
Antsla linn
Antsla vald