Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kipsplaadi prao põhjus jääb seina taha
Kuna kipsplaatidest ehitatakse valdavalt kergkonstruktsioone, siis ei kujuta pragu endast mingit ohtu majaelanikele. Prao tekkimine ehituses annab märku konstruktsioonis toimunud liikumisest.
Kuigi põhjusi prao tekkeks kipsplaatpinnal võib olla rohkem kui üks, tuleb neid otsida enamasti kipsplaadi tagant. Igal juhul annab pragu märku ebasobivatest materjalidest või valedest ja lohakatest töövõtetest.
Kipsplaatseina ehitusel on võimalus valida puit- või terasprofiilidest aluskonstruktsiooni vahel. Esmapilgul odavamana tunduv puitalus meelitab sellega, et ehitusplatsil või majapidamises leidub tavaliselt ikka laudu või prusse, mida saaks ära kasutada. Samuti on puitu lihtne osta lähima ehitusmaterjali kaupluse hoovilt.
Oht peitub aga selles, et «elava» materjalina muudab puit kuju ja mõõtmeid sõltuvalt õhuniiskusest ja temperatuurist. Kuna aga ehitusperioodil on ruumide õhuniiskus tunduvalt suurem ja temperatuur madalam kui hoone ekspluatatsiooni käigus, siis sellest tingitud pinged ja kipsplaatide aluskonstruktsiooni liikumine tekitab praod kipsplaadi vahedesse.
Valides aluskonstruktsiooniks spetsiaalsed kipsseinte ja -lagede terasprofiilid, võib ette kindel olla, et ei pea muretsema kõveraks kooldunud ning pragunenud seinte ja lagede pärast. Tähelepanu peab pöörama sellele, kas kasutatavad materjalid on mõeldud sinna, kuhu need pannakse, ja kuidas aluskonstruktsioon paigaldatakse.
Seinte puhul, kus on kasutatud terasprofiile, on asi lihtsam. Tuleb arvesse võtta ruumi otstarvet, seina kõrgust ja pikkust ning vastavalt valida vertikaalprofiilide samm. Samuti annab parema tulemuse kitsamate seinaprofiilide juures tugiklambrite kasutamine, mis muudavad seina jäigemaks. Kui seda teha professionaalselt ja kohusetundlikult, siis pragusid ei teki.
Kõige rohkem tähelepanu nõuavad laed, kus kipsplaat sõna otseses mõttes ripub konstruktsiooni küljes. Levinud on kasutada kipslagede ehitamisel seinaprofiile (paksus 0,55 mm) ning neid siis suvalise koha pealt omavahel ühendada ja lakke riputada. Selle tagajärjel ei pruugi tekkida mitte ainult praod, vaid ka läbivajunud kohad.
Korraliku ja kvaliteetse lae saamiseks tuleks kasutada spetsiaalseid kipslaeprofiile (paksus 0,6 mm) ning sinna juurde kuuluvaid riputus- ja ühendusdetaile. Nende paigaldamisel tuleb hilisemate probleemide vältimiseks lähtuda tootjapoolsetest juhistest.
Kõige kindlam pragude parandamise viis on likvideerida nende tekkepõhjus. Kui see ei ole võimalik, tuleb püüda asja parandada nii-öelda toa poolt: pragu lahti lõigata, puhastada ja täita elastse hermeetikuga. Pragude parandamine sõltub pragude asukohast ja lõppviimistlusest.
Autor: Margus Maasing