Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõrgharidus on otseses mõttes investeering

    Tallinna Tehnikaülikooli rektor Olav Aarna soovitab seadustada kõrghariduses õppemaksu, kus olenemata kõrgkooli tüübist või õppekavast võtab tudeng enda kanda veerandi või kolmandiku õppekuludest. Ülejäänud kulud kannaks maksumaksja.
    Äripäeva arvates tuleks kõrghariduse omandamine muuta üliõpilasele tervenisti tasuliseks.
    Kõrghariduse omandamine on investeering tulevikku ja nii tuleb sellesse ka suhtuda. Ühe olulisema mõjuri, mis tasulise hariduse puhul toimima hakkab, toob välja ka Aarna, -- üliõpilane või üliõpilaskandidaat tunneb suuremat vastutust oma haridusvalikute ja tegevuse tulemuse ees. Praegu riigieelarvelistel kohtadel istuvad tudengid on suhteliselt kohustustevabad. Vastutus peaks suurenema ka õppejõududel -- hariduse otsesel ostjal on suurem huvi ja õigus nõuda korralikku kvaliteeti.
    Tasuta hariduse pooldajad väidavad vastu, et üleüldine õppemaks suleb vaese, ent andeka õppuri ees kõrgkoolide uksed. Selle olukorra lahendaks aga n-ö stipendiaadisüsteem. Või teisalt -- riiklik tellimus. Kui tudengikandidaadil on plaanis oma karjäär siduda riigistruktuuriga, tuleb kõne alla variant, et riik garanteerib õppelaenu ja hiljem, juhul kui tudeng pärast lõpetamist ei «karga ära» erasektorisse, kustutab selle. Riiklik tellimus toimib mingil määral praegugi, ent ebaõnnestunult. Jääb mulje, et riik pole endale täpselt selgeks teinud, keda ta vajab ja millise haridusega.
    Välistada ei saa ohtu, et rahateenimine muutub kõrgkoolide jaoks eesmärgiks omaette ja õppegrupid paisutatakse üle. Konkursisõel nõrgeneb. Usutavasti on aga kõrgkoolijuhtidele olulisem kooli maine, see, et just nende kooli lõpetanud on saanud väga kvaliteetse hariduse. Pole midagi halba, kui inimesed kulutavad raha enda harimiseks. Sellepärast ei tasu konkursitingimuste pehmendamist hukka mõista.
    Õppemaksu kehtestamisel vähenevad riigi kulutused haridusele. Praegu on haridusministeerium oma kulureaga riigieelarves ministeeriumidest esikohal.
    Haridussüsteem on üks konservatiivsemaid süsteeme üldse. Kõrghariduse muutmine tasuliseks eeldab tõsist murrangut mõtteviisis ja haridusministeeriumi otsustavat tegutsemist.
    Haridusminister Tõnis Lukas ei ole näidanud huvi haridussüsteemi reformimise vastu. Sellepärast oleks vaja rotatsiooni valitsuses ehk pärast politsei efektiivselt tööle panemist peab Jüri Mõis istuma mitte Tallinna linnapea, vaid haridusministri toolile. Haridus vajab reformimist, mitte reformi mängimist.
  • Hetkel kuum
Lenno Uusküla: inflatsioon – mis tõi meid siia ja mis viib meid edasi?
Osa ettevõtteid saab hindu langetada, loodetavasti nad teevad seda, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Osa ettevõtteid saab hindu langetada, loodetavasti nad teevad seda, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tööstur praegusest olukorrast: õpetame töötajaid ümber, aga ei koonda
Oleme praegu keskendunud sellele, et oma töötajaid rotatsiooni korras ümber õpetada teistele töökohtadele, mis on tõhusamad, rääkis ventilatsiooniettevõtte ETS NORD juhatuse esimees Urmas Hiie.
Oleme praegu keskendunud sellele, et oma töötajaid rotatsiooni korras ümber õpetada teistele töökohtadele, mis on tõhusamad, rääkis ventilatsiooniettevõtte ETS NORD juhatuse esimees Urmas Hiie.
USA peamised indeksid sulgusid plusspoolel
USA aktsiaindeksid sulgusid teisipäeval kõrgemal, S&P 500 kerkis 0,24%, Nasdaq liitindeks tõusis 0,36% ja Dow Jonesi tööstuskeskmine jäi väikese tõusuga plussi. Russell 2000 indeks lisas 2,69%.
USA aktsiaindeksid sulgusid teisipäeval kõrgemal, S&P 500 kerkis 0,24%, Nasdaq liitindeks tõusis 0,36% ja Dow Jonesi tööstuskeskmine jäi väikese tõusuga plussi. Russell 2000 indeks lisas 2,69%.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Tele2 napsas Sõõrumaa tippjuhi endale
Tele2 Eesti uueks juhiks saab Margus Nõlvak, kes seni töötas Urmas Sõõrumaale kuuluva Forus Eesti juhatuse esimehena. Uuel kohal alustab ta 10. juulil.
Tele2 Eesti uueks juhiks saab Margus Nõlvak, kes seni töötas Urmas Sõõrumaale kuuluva Forus Eesti juhatuse esimehena. Uuel kohal alustab ta 10. juulil.
Cleantech: kuidas Eesti iduettevõte Bangladeshis maailma päästab
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Baltcap sai loa Hansabi ostuks
Balti erakapitalifond BaltCap sai Eesti konkurentsiametilt loa omandada Balti riikides turva-, makse- ja automaatseid süsteeme pakkuvast Hansab Groupist 70 protsenti.
Balti erakapitalifond BaltCap sai Eesti konkurentsiametilt loa omandada Balti riikides turva-, makse- ja automaatseid süsteeme pakkuvast Hansab Groupist 70 protsenti.
Endine praamikuningas seljatas kohtus vanad kamraadid Saaremaa Laevakompanii liikus lähemale pankrotist pääsemisele
Endise praamiärimehe Vjatšeslav Leedo firma Saaremaa Laevakompanii võitis kohtus ammuseid äripartnereid. Võib juhtuda, et Saaremaa Laevakompanii rabeleb nüüd pankrotist välja.
Endise praamiärimehe Vjatšeslav Leedo firma Saaremaa Laevakompanii võitis kohtus ammuseid äripartnereid. Võib juhtuda, et Saaremaa Laevakompanii rabeleb nüüd pankrotist välja.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.