5 oktoober 1999

Modemi saab lihtsalt kiiremaks teha

Uusimate 56K-tehnoloogiate kasutuselevõtuga on digitaaljaama abonentidele tekkinud analoogjaama abonentidega võrreldes mõnevõrra paremad võimalused kiiremaks modemsideks, kuna 56K-tehnoloogiad on enamasti kasutatavad just digitaaljaama piirkonnas.

Juba modemit ostes oleks mõistlik aru pidada ja seadme omaduste vastu huvi tunda. Võiks esitada küsimuse, miks ikkagi on ühe hind 500 krooni ja teise hind 2500 krooni. Kui lugeda karbil olevat etiketti, siis on tihti mõlemale kirjutatud, et seade suudab edastada sidet kuni 56 Kbit/s. Mis vahe neil siis on?

Vahe võib olla aga suur. Osa seadmetest nimelt ei olegi päris iseseisvad modemid, vaid nn poolmodemid. Poolmodem laseb olulise osa andmetöötlusest (kompressioon, vookontroll jne) teha ära arvutil. Sellise modemi kasutaja arvuti peab reeglina olema hoopis võimsam kui pärismodemi kasutaja oma. Valdavalt digitaaltelefonijaamade ja väga kvaliteetsete vaskühendustega riikides võib poolmodemitega teatud tingimustel ka kenasti hakkama saada, küll aga ei julge soovitada säärast modemit Eestis kehvema abonentliini kasutajale. Samuti on teada, et poolmodemit on hoopis raskem korrektselt ja probleemivabalt arvutisse seada.

Klassikalised modemid suudavad aga vookontrolli, andmete pakkimise-lahtipakkimise ja teiste tarvilike tegevustega ise toime tulla. Seega jääb arvutile rohkem jõudu teiste asjadega tegelemiseks.

Kuna tänapäevane modem on seade, mis oskab telefonisüsteemi kõnekanalit kasutada märksa agressiivsemalt, kui seda tehakse kõneühenduse korral, siis sellega seoses ongi ilmnenud asjaolu, et mõnede telefonijaamade kõnekanalid sobivad modemsideks paremini kui teised.

Piltlikult võiks öelda, et telefonisüsteemidele on omane, et soovitakse mahutada võimalikult palju kõnekanaleid võimalikult vähestesse vasktraatidesse. Digitaaltelefonijaamade ajastul pole see probleem ka modemside seisukohalt, küll aga tunnevad end kehvemas olukorras need kliendid, kelle telefonisüsteem kasutab analoogtihendust.

Modemi häälestamine konkreetse telefoniabonentliinile on individuaalne. Enamasti suudab modem standardsete häälestustega sidet luua. Samas on tihti võimalik täppishäälestuse abil andmesideühenduse loomise aega vähendada või side stabiilsust suurendada.

Kui hea liini korral annab lisahäälestus vähem efekti, siis ekstreemsemates tingimustes võib täppishäälestusest juba kasu tõusta.

Üks võimalus side stabiilsust suurendada oleks mitte lasta sidekiirust modemil vabalt valida, vaid seada ette mingi ülemine ja alumine piir. Katsetused näitavad, et kui mõnel analoogtihendusega liinil anda modemile ette maksimaalkiiruseks 14 400 bit/s, siis saavutatakse tunduvalt stabiilsem ja suurema läbilaskevõimega kanal, kui seda oleks näiteks modemite poolt valitud 24 000 bit/s.

Kui ühenduse katkemise põhjuseks on tugevad järsud häired sideliinil või lühiajalised «vaikuseperioodid» ehk katkestused, siis võiks seada modemit «uimasemaks». Tihti leidub modemil parameeter, mille abil saab seada aega, mille jooksul võib kandevsagedus (ingl. k. carrier) kahe modemi vahel puududa, põhjustamata veel ühenduse katkemist. Kui seda aega õnnestub modemis pikemaks seada, siis lühiajaliste häirete möödudes jätkavad modemid tööd sideseanssi katkestamata.

Tänapäeval on uusim analoogmodemside (ka digitaaljaama abonentidel) standard V.90, mis on 56K-standard. V.90 kasutamiseks oleks hea välja uurida, kas internetiteenuse pakkuja modemid oskavad kasutada standardit V.90. Kui see on nii, siis peaks uurima, kas ka kasutatav modem seda standardit oskab kasutada.

Tihti on võimalik modemeid õpetada uut moodi käituma, kui modemisse laadida sisse uus tarkvara. Vastav tarkvara on tootja koduleheküljel ka saadaval.

Autor: Urmo Peterson

Hetkel kuum