12. oktoober 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Ärimaja vahetas teel ratsanikku

Teel tööstushoonest esindusliku büroohooneni vahetas Väike Tallinna Ärimaja omanikku ja oli avamishetkel 85% rentnikega kaetud.

Estoplastile kuulunud tööstushoone vahetas omanikku ehituse algstaadiumis ja kuna hoone funktsioon büroohoonena jäi samaks, ei olnud ümberprojekteerimine kuigi mahukas. Suurem muutus oli esimese korruse kaubanduspindade asendamine büroopindadega. Uus investor, soomlane Mauri Samuel Ikola uuendas lepingud sama ehitaja ja arhitektiga, kuid vähendas projekti ehituseelarvet. Suurima kokkuhoiu andis maja hoovipoolse osa krohvifassaadi asendamine profiilplekiga.

Tühjana seisnud tööstushoone ümberehitus tasus end ära, sest kandvad seinad, välisseinad ja vahelaed oli võimalik uuesti kasutusele võtta. Uue tellija soov oli saavutada hoones kõrge insenertehnoloogiline tase, mis vastaks maja põhirentnike, Soome päritolu firmade ja arvuti- ning tarkvarafirmade nõudmistele. Madalseisus kinnisvaraturul tugines omaniku äriidee eellepingutele rentnikega.

Projekti jätkuna vajab väljaehitamist autode läbisõit, seni pääseb hoovi läbi võõra territooriumi.

Estoplasti tootmishoonest jäid alles kandvad välisseinad, mis vajasid uute avade sisselõikamise tõttu uusi toestavaid metallsilluseid. Hoone ise koosnes erineval ajal ehitatud majaosadest, mis olid väga erinevas seisundis. Majaosade kõrguste vahe oli kohati 20--30 cm ja see kõikumine tuli tasandada. Lõpptulemus näitab, et ümberehituse vaev tasus tellijale siiski kokkuhoiu arvel ära.

Omanikevahetuse ajal seisis ehitus poolteist kuud, kuid hoone funktsioon jäi büroohoonena samaks. Korruste põhiplaanid küll muutusid, kuid õnneks langes omanikevahetus ehituse algstaadiumi ja suurt ümbertegemist polnud vaja ette võtta -- tsoonid jäid paika.

Perspektiivitundega ehitatud ärimaja juures oli väga oluline arvutivõrkude kontsentratsioon ja asukoht arenenud äripiirkonnas. Äriidee oli pakkuda rendihinna ja kvaliteedi head suhet, mistõttu rendipinnad on ka kiiresti ja hästi maha müüdud. Orienteerusime Soome suurfirmadele, kes vajasid oma esindusele kontoripinda. Üksikute ruumide kaupa polnud kavas pindu välja rentida. Avamise eel oli hoone täituvus 85%, mitmed rendi eellepingud sõlmiti siis, kui seiskunud ehitus uuesti käima läks. Kolm neljandikku rentnikest on Soome firmad, kes esitasid arvuti- ja telefonivõrgule kõrged nõudmised.

Ehitajaga oleme rahul, Skanska Ehitus on ka ise üks rentnikest.

Autor: Imbi E. Kaljuste

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt