Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
T?ehhi möönab raskusi teel Euroopa Liitu
Endine T?ehhi peaminister Vaclav Klaus tavatses Euroopa Liitu kritiseerida nii vabaturu kui kaubanduse liberaliseerimise osas. Üks tema sõnavõtt pahandas tollast ELi välisasjade volinikku Hans van den Broeki sedavõrd, et ta pidas vajalikuks meelde tuletada, et tegelikult on T?ehhi see, kes tahab ELi astuda ja mitte vastupidi.
Nüüd on jäme ots Brüsselil ning T?ehhil on tulnud oma suhtumine ümber vaadata. Milo? Zemani juhitud valitsus tunnistab esimest korda mahajäämust liitumiseks ettevalmistuste tegemisel, ehkki SKT-lt ühe elaniku kohta on T?ehhi endiselt Ida-Euroopa kõrgemaid.
T?ehhil oli parem lähtepositsioon kui teistel kandidaatidel -- ka kommunistliku rezhiimi ajal oli riigis tugev tööstusbaas ja toimiv pangandussektor. Pärast 1989. aastat pälvis Klaus kiitust kiire erastamise ja vabaturu põhimõtete juurutamise eest. T?ehhi oli idablokist esimene riik, kes võeti majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD).
Viimasel kahel aastal on aga T?ehhi majandus erinevalt naabritest tugevas languses ning eelolevaks aastaks ennustatakse vaid 1,6% majanduskasvu. Sellise tempoga Euroopa Liidu riikidele niipea järele ei jõua. Vaja oleks vähemalt 5--7% kasvutempot.
Probleemiks on eelarvedefitsiit, soiku jäänud erastamine, haldusreformi viibimine ja korruptsioon. Neile puudustele on EL korduvalt tähelepanu juhtinud. Veel teeb muret välisvõla kasv, kõrged intressid ja jooksevkonto defitsiit.
Juulis võimule tulnud sotsiaaldemokraadid on hakanud majanduslanguse põhjusi kõrvaldama -- nii on erastamisprotsessile taas elu sisse puhutud. Tuleval aastal tahab valitsus müüa ülejäänud kaks neljast varem riigile kuulunud suurpangast, mille pehmed laenud tööstust vee peal püsida aitasid.
Välisinvestorid on saanud soodustusi ning tänavu loodab T?ehhi välisinvesteeringute mahult Ungarist mööduda.
Zemani vähemusvalitsus püüab jõudumööda katta ka Klausist jäänud haigutavat tühemikku vajalike seaduste osas. Just mahajäämus seadusloomes oli üks valdkond, mida Euroopa Komisjon juba eelmises raportis T?ehhile ette heitis. Siis vabandas T?ehhi end Klausi pärandi ning vastse valitsusevahetusega, kuid tänavu need argumendid enam ei aita.
T?ehhi asepeaminister ELi küsimustes Egon Lansky süüdistab bürokraatiat. «Probleem on ministeeriumides. Inimesi on vähe, kogemusi ei ole ja see ongi ebarahuldavate eelnõude põhjuseks,» ütles ta. Lisaks on mitmed seadused takerdunud parlamendis.
Lansky sõnul on ühinemiseks võetud tähtaeg -- aasta 2003 -- ohus, kui mingit kompromissi ei saavutata. «Kui me kõik need seadused parlamendist läbi peame viima, ei jõua me kunagi Euroopa Liitu,» ütles ta.
Sellised avaldused näitavad, et T?ehhis on lõpuks jõutud äratundmisele, et ühinemine Euroopa Liiduga on midagi muud kui Klausi lubatud lahtisest uksest sissejalutamine.
Autor: ÄP