ÄP fototoimetus • 19. oktoober 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Päevateema on pistis

Üks viimaseid artikleid ajalehes Washington Post käsitles räämas tellismaja kontorist miljarditesse dollaritesse ulatuvat impeeriumi valitsevat Boriss Jeltsini varustusülemat Pavel Borodini.

?veitsi kohtuvõimude algatatud juurdlus Kremli renoveerimiseks eraldatud ehituslepingute üle uurib, kas Borodin ja teiste hulgas presidendi perekond võtsid ?veitsi ehitusfirmadelt vastu altkäemaksu ning koorisid osa Kremli 800 miljoni dollarilise renoveerimisprojekti rahastamiseks korraldatud naftamüügilt saadud kasumist.

Üks Kremli renoveerimislepingu saanud firma Mabetex on väidetavalt maksnud kümnete tuhandete dollarite eest kinni presidendi perekonna krediitkaardiarveid ning kandnud Budapesti panka miljon dollarit Jeltsini 1996. aasta valimiskampaania rahastamiseks.

Avastatud on rida varifirmasid, mis on kandnud raha ?veitsi pangakontodele, mida seostatakse Borodini või tema haldusalas olevate firmadega. Madalat profiili hoidva mehe valitseda on umbes 200 riigifirmat, paleed, lennukid, autopark, soodustused -- kogumaksumusega 600 miljardit dollarit.

«Klassikaline nõukogude büroktraat, kellest on saanud oligarh,» iseloomustas poliitikavaatleja Vjat?eslav Nikonov Borodini, kelle põhiülesanne on riiklike soodustuste jagamine.

Borodini «võlglane» olevat ka praegune Venemaa peaprokuröri kohusetäitja Vladimir Ustinov, kellele ta eraldas 400 000 dollarit maksva korteri Moskva ühel prestiizhikamal tänaval. Seesama mees peab uurima Borodini väidetavat seost Kremli renoveerimislepinguid sõlminud firmadega. Ka Ustinovi eelkäija, Juri Skuratov, keda Jeltsin on korduvalt püüdnud ametist tagandada, on Borodinilt teeneid vastu võtnud.

Üks osa ?veitsi uurimisorganiste juurdlusest käsitleb Borodini meetodit Kremli renoveerimise rahastamiseks. Firma International Economic Cooperation (MES) sai loa eksportida 4,5 miljonit tonni Vene naftat väärtuses 500 miljonit dollarit, kandes vastutasuks Borodini kontorile üle 70 miljonit dollarit. Skuratovi sõnul püütakse välja selgitada, kas üks renoveerimislepingud saanud firmast Mercata Trading & Engineering, mille asepresident on Borodini väimees Andrei Siletski, oli samuti naftatehinguga seotud.

Borodini ja Jeltsini perekonna ümber keerlev afäär on vaid üks avalikkuse ette jõudnud hämaratest tehingutest. Peale selle on USA ametivõimud tänaseks esitanud süüdistuse kolmele Venemaa endisele kodanikule, kes on seotud rahapesuskandaaliga Bank of New Yorki kaudu. 15 miljardi dollari hulgas võib olla ka IMFi laenuraha.

Venemaa endine peaminister Jevgeni Primakov ütles läinud nädalal, et need süüdistused on Venemaa mainet oluliselt kahjustanud ning et valitsus peab rakendama karme meetmeid majanduskuritegevuse ohjeldamiseks. Väidetavalt kontrollib organiseeritud kuritegevus 40 protsenti Venemaa majandusest, millest riigil jääb igal aastal saamata vähemalt 20 miljardit dollarit.

Autor: ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt