Väinu Rozental • 27. oktoober 1999 kell 22:00

Mehed metsast Leipzigi messil

«Need on mehed, kes ei müü lihtsalt metsa,» rõhutab palkseinale nõjatuv Nõgene. «Need on mehed, kes teevad enne puidust asja valmis ja müüvad selle siis soodsalt maha.»

Eesti puitmajade tootjatel algas koostöö Saksamaa hulgimüügifirmadega enam kui kuus aastat tagasi. Selle aja jooksul on peamiselt Lõuna- ja Lääne-Saksamaale eksporditud kümneid tuhandeid palkmaju.

Saksamaale läheb Eesti ekspordist praegu umbes kuus protsenti. Puidu osakaal Eesti ekspordist Saksamaale moodustab kolmandiku. Kõige rohkem müüb Eesti Saksamaale palkmaju. Saksamaa statistikaandmete kohaselt müüb Eesti koguseliselt Saksamaale palkmaju enam-vähem sama palju kui Poola.

See võib olla üks põhjus, miks Saksamaa ei anna Eesti palkmajade tootjatele töölubasid. «Lõpptulemus oleks kindlasti parem, kui maja paneksid kohapeal püsti need, kes selle tootsid,» räägib Valgamaa firma ASi Ritsu juhatuse esimees Ants Randmaa palkmajade tootjate põhimurest messikeskuse pressikonverentsil. «Igal tootjafirmal on erinev tehnoloogia ja Saksamaal napib palkmajade ehitusspetsialiste.»

Töölube ei saa Saksamaale palkmaju, suvilaid ja aiamaju müüvate tootjafirmade esindajad. Puitkarkasselemente ja ruumelemente tarnivaid firmasid, nagu näiteks ehitusmessil osalenud OÜ Matek ja ASi Kodumajatehas, töölubade probleem ei puuduta.

Messil ainsana freesprussmaju pakkuva Räpina lähedal tegutseva firma OÜ Varola tootmisdirektor Toomas Heering kinnitab, et nende majade konstruktsioon on nii lihtne, et selle püstipanekuga saavad sakslased instruktsioonis näpuga järge ajades ise hakkama. «Pereisa saab hiljem kiidelda, et on oma kätega maja valmis ehitanud,» muigab Heering.

Eesti Saksamaa suursaatkonna teise sekretäri Hille Kaare andmeil saavad poolakad ja lätlased oma palkmaju Saksamaal püsti panna, sest neil on vastav riikidevaheline leping.

Leipzigi ehitusmessi avamisel osalenud majandusministri Mihkel Pärnoja sõnul ei saa nemad Saksamaa töölubade probleemi kuidagi lahendada. «Diplomaatiliselt pole vastuvõetav sekkuda teise riigi poliitikasse,» põhjendab Pärnoja Eesti messiboksis kohvi rüübates. Pärnoja sõnul ei tohiks töölubade probleem olla Eesti ettevõtjaile uute koostöösidemete sõlmimisel takistuseks.

Eesti ekspordiagentuuri direktori Lea Kroonmanni andmeil läks Lepzigi ehitusmessil osalemine riigile maksma kokku pool miljonit krooni. Toetusraha saadi Pharelt. Riik maksis kinni riigistendi pinna üüri, boksi ehituse ning eksponaatide transpordi. Peale Eesti osaleb Lepizigi ehitusmessil riikliku stendiga vaid Kanada.

«Puit on väheseid ressursse, mis meil on ja mis jääb,» põhjendab Kroonmann puidusektori ekspordipotentsiaali toetamist. Kroonmann rõhutab, et mess on vaid üks osa projektist. «Eeltöö eksponentide ja potentsiaalsete ostjatega algas pool aastat tagasi,» seletab Kroonmann. «Pärast messi hoiame ettevõtjatega sidet, et teada saada, mis messikontaktidest saanud on.»

Leipzigi messi esindaja Eestis Helver Kaasiku sõnul võidab riik messil osalejaid toetades alati. «Suurmessidel on oluline, et Eesti tutvustaks end riiklikul tasandil,» rõhutab Kaasik. «Eesti peab end reklaamima.»

Kaasiku andmeil maksis Eesti messiboksi ruutmeetri eest 150 Saksa marka, mis on keskmisest hinnast ligi poole vähem. Kokku osaleb Leipzigi messikeskuse enam kui 100 000 ruutmeetri suurusel pinnal ligi 1600 eksponenti.

Eesti Ekspordiagentuur palkas enne messi 200 000 krooni eest väliseksperdi Saksamaa firmast GFE, kes tegi põhjaliku turu-uuringu Eesti puitmajade võimalike ostjate kohta. GFE puidusektori konsultant Alfons Eligman ütles, et ta võttis kontakti enam kui 700 Saksamaa firmaga. GFE aitab ekspordiagentuuril eeltööd teha ka järgmise aasta alguses Kölnis toimuval mööblimessil.

Elvas asuva palkmajade tootja ASi RPM müügiesindaja Indrek Kuldkepp rääkis, et nendega võtsid potentsiaalsed kliendid ühendust juba siis, kui neil veel Leipzigi-sõidu pileteidki taskus polnud. «Eesmärk on leida meie toodangule edasimüüja Ida-Saksamaalt,» räägib Indrek Kuldkepp ehitusmessi avapäeval.

Pärast messi nendib RPMi põhiomanik Enno Kuldkepp, et hästikorraldatud messist oli osalejaile suur kasu. «Saame endale tõenäoliselt juurde vähemalt paar edasimüüjat,» täpsustab Enno Kuldkepp.

Mateki müügijuht Leho Varik tegutseb messiboksis koos Venemaalt kuus aastat tagasi emigreerunud Waldemar Bullinguga. «Mina otsin firmakontakte ja Waldemar üritab leida erakliente,» täpsustab Varik. Varik tunnistab, et Saksamaa osatähtsus Mateki ekspordistruktuuris on kahanenud Skandinaavia kasuks. «Puitmajade hinnatase on Saksamaal alla läinud,» põhjendab Varek.

Bulling räägib, et koos partnerist arhitektiga on neil praegu moodustamisel firma, mis aitab Venemaalt emigreerunud peredel leida elamispinna ehitamisel odavaid võimalusi. Bullingu andmeil on Saksamaale kolinud rohkem kui 2 miljonit Venemaa sakslast.

«Planeerime järgmisel aastal ehitada Mateki tasapinnalistest elementidest 25 maja,» tutvustab Bulling äriideed ja lisab enesekindlalt, et kahe-kolme aasta pärast on firma käive 7 miljonit Saksa marka.

Väärtpuittreppide tootja ASi Vingor peadirektor Gennadi Krivorut?enko räägib, et üks Saksa firma avaldas soovi osta neilt aastas kuni 2000 puittreppi. «Praegu me sellist kogust teha ei suuda,» tunnistab 45 töötajaga puidutööstusettevõtte juht. Krivorut?enko ei välista, et messilkäigu tulemusena võib Vingor saada endale välisinvestori.

Eesti 100 ruutmeetri suurusel riigistendil tutvustab oma toodangut kaheksa firmat. Tartu ettevõte AS Lasita Aken ja Eesti Akna- ja Uksetootjate Liit on otsustanud oma toodangut eksponeerida teistest eraldi, akende ja uste spetsiaalhallis. Erialaliidu stendil on väljas nelja aknatootja näidised.

«Meil on siin vähemalt piisavalt ruumi, kuhu klient istuma panna,» tunneb Lasita Akna juhatuse esimees Mart Võsu renditud 40 ruutmeetri üle uhkust. Võsu tunnistab, et ainus asi, millega nad messile tulles mööda panid, oli eelarve. «Ei arvestanud, et messi ajal on Lepzigi hotellid kaks korda kallimad,» laiutab Võsu käsi. Võsu hinnangul läks messilkäik Lasita Aknale maksma umbes 300 000 krooni. «Ekspordiagentuur on lubanud meid toetada umbes 100 000 krooniga,» lisab Võsu.

Hetkel kuum