Ajakirjanikud lähevad kohtu alla
Tallinna politseiprefektuuri majanduskuritegude uurija Taago Pähkel ütles, et prokuröriga on kokku lepitud, et kohtu alla lähevad altkäemaksu andmise eest Äripäeva ajakirjanik Peep Sooman ning kuriteo kaasosalistena Hanno Tomberg, Andrus Vaher ja Igor Rõtov.
Pähkeli sõnul esitatakse süüdistus ka korrumpeerunud äriregistri endise töötaja Annika Jürgensoni vastu. Tegu on ühe kriminaalasjaga, süüdi või õigeks võidakse mõista kõik kohtualused. Samas võib vastavalt tõenditele mõista süüdi ka vaid ühe poole, selgitas Pähkel.
«Ma tahan veel sel nädalal süüdistuskokkuvõtted prokuratuuri saata, loodetavasti leiab esimene kohtuistung aset juba novembri lõpus,» lausus Pähkel. «Uurimistähtaega ma igatahes pikendama ei hakka,» sõnas ta. «Jürgensoni pole veel üle kuulatud, tunnistajana pole mõtet teda üle kuulata, seetõttu ootan, kuni süüdistus tema vastu on esitatud,» ütles uurija.
Küsimusele, miks Sooman tunnistati enne süüdistuse esitamist kahtlusaluseks, Jürgenson aga mitte, vastas Pähkel, et seda ei saa ta öelda.
Reedel esitas pistiseskandaali ajel justiitsministri loodud Tallinna linnakohtu registriosakonna töökorralduse analüüsikomisjon aruande registriosakonna tööst justiitsminister Märt Raskile. Aruanne kätkeb endas muu hulgas ettepanekuid äriregistri töökorralduse muutmiseks ning justiitsministeeriumi registritalituse revisjoni tulemusi äriregistris.
Komisjoni liikmed ei olnud eile nõus aruande sisu avaldama. Justiitsministeeriumi pressiesindaja sõnul ei soovi ta aruande sisu kommenteerida enne sel nädalal korraldatavat pressikonverentsi, kus esineb ka justiitsminister.
Septembri keskel andis Äripäeva ajakirjanik äriregistri ametnikule Annika Jürgensonile altkäemaksu 1500 krooni, et see korraldaks firma kandeotsuse tegemise tavapärase kuu asemel kahe nädala jooksul. Mõni päev hiljem vabastati Jürgenson ametist ja justiitsministeerium algatas äriregistris ulatusliku uurimise.
Oktoobri keskel tunnistati altkäemaksu andnud ajakirjanik Peep Sooman kuriteos kahtlusaluseks. Altkäemaksu andmise ning võtmise eest süüdimõistmise korral näeb seadus ette vabadusekaotuse kuni nelja aastani.