Sirje Niitra • 1 november 1999

Toll eelistab välismaist

Estonian Airi asepresident Toomas Leis nimetas olukorda, kus rahvuslik lennufirma ei saa oma lennukite pardal enam Eesti kaupu müüa, totraks ja riigi mainet kahjustavaks. «Me asendame Kalevi maiustused Fazeri, Saku õlle Heinekeni ja Viru Valge Absolutiga, aga kuidas me seda oma reisijaile selgitame?» küsis ta eile.

Kuna ka Coca-Colal on Eestis oma tootmine, ei tohiks neidki jooke vist enam tollilao kaudu tax-free müüki võtta, kahtles Leis.

Põhimõtteliselt võiks lennufirma teha kaks ladu ja müüa Eesti tooteid lennukitel koos kõigi maksudega, aga see muudaks need välismaa toodetega võrreldes konkurentsivõimetuks ja tähendaks ka firmale suuri lisakulutusi.

Tallinna lennujaamas maksuvaba poodi pidava ASi Stevela nõukogu esimehe Märt Mooseri sõnul saab ka selles kohalik kaup, mis seni moodustas kogu läbimüügist umbes neljandiku, nädala lõpuks otsa ja uut pole loota. «Paljud väliskülalised ostsid meie maiustusi ja alkoholi rohkem suveniiri mõttes ja see oli väga nõutud kaup,» lausus ta.

Oktoobri viimasel päeval kehtima hakanud tolliseaduse muudatus, mis keelab vabas ringluses oleva kauba paigutamise tollilattu ekspordi ootele ja selle sealt väljaeksportimise, seab eriti raskesse olukorda seni tax-free tsooni oma toodangut eksportinud tootjad. «See tähendab, et me peame viima oma kauba otse laevadele, lennukitele ja saatkondadele, vormistades ise ka iga koguse kohta eraldi tollideklaratsiooni,» ütles ASi Remedia kommertsdirektor Sirje Potisepp. Kasti kirsilikööri pealt tuleks ainuüksi tollideklaratsiooni vormistamise eest tasuda 200 krooni. Lisaks tuleks firmal saata igale laevale ja lennukile vastu oma kaubaauto ja palgata selleks lisatööjõudu.

Potisepa sõnul on seadusemuudatuse koostajad pidanud silmas üksnes Venemaa topelttollide vältimiseks offshore-firmade abi kasutavaid pettureid, aga karistanud hoopis ausaid Eesti toodangu eksportijaid. Siseturu hinnaga, ilma aktsiisi ja käibemaksu tagasi saamata, ei suuda Eesti kaup konkureerida välismaalt sissevõetava kaubaga, oli ta kindel. «Kas see ongi see paljulubatud riiklik eksporditoetus?» küsis Potisepp.

Liviko tootmisdirektor Peeter Pallo üles, et kuulis tootjat ahistavast seadusemuudatusest vaid mõni päev enne selle rakendumist. «Oleks siis antud aega atragi seada,» lausus ta. Liviko juhtkond nägi tema sõnul viis aastat vaeva ja tegi kulutusi, et saada oma toodetega Silja ja Vikingi laevadele. Parajasti on ettevalmistamisel ühine reklaamikampaania Kaleviga. Liviko tax-free müük on iga aastaga kasvanud, moodustades täna ekspordist juba 70 protsenti.

Eesti firmad kasutasid seni toodangu tax-free tsooni eksportimiseks põhiliselt kahe firma, Tridensi ja Margell Eesti abi. Need hulgimüüjad tegid tolliprotseduurid, komplekteerisid eri firmade toodangust kaubapartiid laevade ja teiste klientide tarvis ning toimetasid need ka kohale.

Tridensi juhatuse esimees Jaan Saar ütles, et ei kujuta ette, kuidas igal laeval hakkavad vastas käima mitme alkoholifirma, Coca-Cola, Kalevi, Saku Õlletehase, Rakvere Lihakombinaadi ja teab veel millise firma kaubaautod. Kesklinna sadam on niigi üle koormatud, pealegi tähendaks see lisatööd tollile ja piirile. Ainuüksi Tridensit ootab käibe vähenemine 40 protsendi võrra ehk ligi kahe miljoni krooni võrra kuus. Saare sõnul viskavad Soome laevafirmad Eesti tooted nüüd, mil nende hankimine muutub keerukamaks, kindlasti kohe oma laevapoodidest välja.

Tootjate ja kaupmeeste hinnangul on sellise seadusemuudatuse tegemine halvasti ajastatud, sest just nüüd on algamas jõulueelne ostubuum.

Tolliseaduse muudatusi menetlenud riigikogu majanduskomisjoni esimehe Andres Lipstoki sõnul ei olnud seaduse muutmise eesmärk mingil juhul Eesti toodete tax-free müügist väljatõrjumine, vaid eeskätt maksupettuste vähendamine. Tema hinnangul on tegu seaduse vale tõlgendamisega tootjate ja vahendajate poolt.

Tolliameti tolliosakonna juhataja Riikka Toompalu lubas, et toll otsib legaalseid ja kõigile mugavaid võimalusi Eesti kaupade pääsuks laevadele ja lennukitele.

Hetkel kuum