• Jaga lugu:

    Majandus börsi lõa otsas

    Maailma suurima sisemajanduse kogutoodanguga riigis USAs moodustab börsiväärtus täna 170 protsenti kõigist riigis toodetud kaupadest ja teenustest.
    Rootsis on sama näitaja 1993. aasta alguse 40 protsendilt kasvanud 166 protsendile.
    Et tugev majanduskonjunktuur püsiks, on oluline, et börs end hästi tunneks. Just see on põhjus, miks rahandusministrid ja keskpankade juhid kogu maailmas peavad enne iga otsust põhjalikult kaaluma, kuidas võiks börs sellele reageerida.
    Viimasel ajal on USA keskpanga juht Alan Greenspan aktsiate ja kinnisvara hindade ülikiire tõusu üle korduvalt muret avaldanud.
    Milleks aga peaks üks keskpanga juht või poliitik muret tundma, kuidas börs liigub?
    Põhjus on selles, et kui börs on majanduses omandanud juba sellise kaalu, hakkab see otseselt mõjutama elanike majanduslikku heaolu. Aktsiaomanikke on järjest rohkem -- nii neid, kes ostavad otse, kui ka fondide vahendusel ostjaid.
    Kui kursid tõusevad, lähevad aktsiaomanikud rikkamaks. Rikkus aga paneb kulutama. Eratarbimise kasv paneb rattad majanduses järjest kiiremini pöörlema. Suuremas osas riikides moodustab eratarbimine sisemajanduse kogutoodangust 50--75%.
    Seepärast kardetakse nüüd, kus börsi osatähtsus on sedavõrd suureks kasvanud, et aktsiakursside jätkuv tõus võib eratarbimise kaudu viia majanduse ülekuumenemisele.
    Ülekuumenemine omakorda võib suurendada inflatsiooni, mis on üks peamisi näitajaid, mida keskpank kontrolli all hoida püüab.
    Pangad loodavad, et intressimäärade tõstmisega on võimalik seda ära hoida, et majandus aktsiaturu tõusust üle kuumeneks.
    Reedel tõstis Rootsi keskpank repomäära 0,35 protsendipunkti võrra 3,25 protsendile. Homme koguneb taas USA keskpanga avatud turu komitee, mis samuti arutab intressipoliitikat.
    Uudisteagentuuri Reuters küsitletud Wall Streeti analüütikute ootused võimaliku intresside tõstmise suhtes jagunesid reedel täpselt pooleks.
    Samas tuleb keskpankuritel olla väga ettevaatlik. Liiga «tugev pitsitamine» ehk liiga range poliitika võib börsi kergesti varisema panna.
    Tugev börsilangus võib aga tänapäeval ümber keerata kogu majandustsükli ning tõusvast konjunktuurist võib lühikese ajaga saada majanduslik madalseis.
    Autor: Mats Hedberg
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teadusnõukoda vajab täiendamist ja laiendamist
Valitsusel koroonakriisi juhtida aitav teadusnõukoda vajab täiendamist, nõustub Äripäeva toimetus õiguskantsleri ja vandeadvokaadi Allar Jõksi soovitusega tänases Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Toimetuse hinnangul tasub seni meditsiini-viroloogiaekspertide ringi laiendada nii õigusvaldkonna kui ka ettevõtluse-majanduse ning ühiskonnateaduse vaatega. Selleks on mitu head põhjust.
Valitsusel koroonakriisi juhtida aitav teadusnõukoda vajab täiendamist, nõustub Äripäeva toimetus õiguskantsleri ja vandeadvokaadi Allar Jõksi soovitusega tänases Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Toimetuse hinnangul tasub seni meditsiini-viroloogiaekspertide ringi laiendada nii õigusvaldkonna kui ka ettevõtluse-majanduse ning ühiskonnateaduse vaatega. Selleks on mitu head põhjust.
Ekspress Grupp pikendas finantsjuhi volitusi
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Nädala raadiohitid: edukate naiste õppetunnid ja muudatused ühisrahastuses
Eestis paljude investorite seas menukad ühisrahastusportaalid peavad selle aasta novembriks oma tegevust põhjalikult muutma. Äripäeva raadio selle nädala ühest kõige kuulatumast saatest saab teada, mis muutusi ühisrahastusportaale ees ootab ja kuidas need muudatused turgu mõjutavad.
Eestis paljude investorite seas menukad ühisrahastusportaalid peavad selle aasta novembriks oma tegevust põhjalikult muutma. Äripäeva raadio selle nädala ühest kõige kuulatumast saatest saab teada, mis muutusi ühisrahastusportaale ees ootab ja kuidas need muudatused turgu mõjutavad.