Viimasel ajal on USA keskpanga juht Alan Greenspan aktsiate ja kinnisvara hindade ülikiire tõusu üle korduvalt muret avaldanud.
Milleks aga peaks üks keskpanga juht või poliitik muret tundma, kuidas börs liigub?
Põhjus on selles, et kui börs on majanduses omandanud juba sellise kaalu, hakkab see otseselt mõjutama elanike majanduslikku heaolu. Aktsiaomanikke on järjest rohkem -- nii neid, kes ostavad otse, kui ka fondide vahendusel ostjaid.
Kui kursid tõusevad, lähevad aktsiaomanikud rikkamaks. Rikkus aga paneb kulutama. Eratarbimise kasv paneb rattad majanduses järjest kiiremini pöörlema. Suuremas osas riikides moodustab eratarbimine sisemajanduse kogutoodangust 50--75%.
Seepärast kardetakse nüüd, kus börsi osatähtsus on sedavõrd suureks kasvanud, et aktsiakursside jätkuv tõus võib eratarbimise kaudu viia majanduse ülekuumenemisele.
Ülekuumenemine omakorda võib suurendada inflatsiooni, mis on üks peamisi näitajaid, mida keskpank kontrolli all hoida püüab.
Pangad loodavad, et intressimäärade tõstmisega on võimalik seda ära hoida, et majandus aktsiaturu tõusust üle kuumeneks.
Reedel tõstis Rootsi keskpank repomäära 0,35 protsendipunkti võrra 3,25 protsendile. Homme koguneb taas USA keskpanga avatud turu komitee, mis samuti arutab intressipoliitikat.