• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majandus börsi lõa otsas

    Maailma suurima sisemajanduse kogutoodanguga riigis USAs moodustab börsiväärtus täna 170 protsenti kõigist riigis toodetud kaupadest ja teenustest.
    Rootsis on sama näitaja 1993. aasta alguse 40 protsendilt kasvanud 166 protsendile.
    Et tugev majanduskonjunktuur püsiks, on oluline, et börs end hästi tunneks. Just see on põhjus, miks rahandusministrid ja keskpankade juhid kogu maailmas peavad enne iga otsust põhjalikult kaaluma, kuidas võiks börs sellele reageerida.
    Viimasel ajal on USA keskpanga juht Alan Greenspan aktsiate ja kinnisvara hindade ülikiire tõusu üle korduvalt muret avaldanud.
    Milleks aga peaks üks keskpanga juht või poliitik muret tundma, kuidas börs liigub?
    Põhjus on selles, et kui börs on majanduses omandanud juba sellise kaalu, hakkab see otseselt mõjutama elanike majanduslikku heaolu. Aktsiaomanikke on järjest rohkem -- nii neid, kes ostavad otse, kui ka fondide vahendusel ostjaid.
    Kui kursid tõusevad, lähevad aktsiaomanikud rikkamaks. Rikkus aga paneb kulutama. Eratarbimise kasv paneb rattad majanduses järjest kiiremini pöörlema. Suuremas osas riikides moodustab eratarbimine sisemajanduse kogutoodangust 50--75%.
    Seepärast kardetakse nüüd, kus börsi osatähtsus on sedavõrd suureks kasvanud, et aktsiakursside jätkuv tõus võib eratarbimise kaudu viia majanduse ülekuumenemisele.
    Ülekuumenemine omakorda võib suurendada inflatsiooni, mis on üks peamisi näitajaid, mida keskpank kontrolli all hoida püüab.
    Pangad loodavad, et intressimäärade tõstmisega on võimalik seda ära hoida, et majandus aktsiaturu tõusust üle kuumeneks.
    Reedel tõstis Rootsi keskpank repomäära 0,35 protsendipunkti võrra 3,25 protsendile. Homme koguneb taas USA keskpanga avatud turu komitee, mis samuti arutab intressipoliitikat.
    Uudisteagentuuri Reuters küsitletud Wall Streeti analüütikute ootused võimaliku intresside tõstmise suhtes jagunesid reedel täpselt pooleks.
    Samas tuleb keskpankuritel olla väga ettevaatlik. Liiga «tugev pitsitamine» ehk liiga range poliitika võib börsi kergesti varisema panna.
    Tugev börsilangus võib aga tänapäeval ümber keerata kogu majandustsükli ning tõusvast konjunktuurist võib lühikese ajaga saada majanduslik madalseis.
    Autor: Mats Hedberg
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Börsiteemad on hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.