• OMX Baltic4,86%302,91
  • OMX Riga0,05%879,32
  • OMX Tallinn0,67%1 949,17
  • OMX Vilnius1,74%1 157,54
  • S&P 500−0,33%5 693,31
  • DOW 30−0,37%42 299,7
  • Nasdaq −0,53%17 804,03
  • FTSE 1000,07%8 671,79
  • Nikkei 225−1,8%37 120,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,43
  • OMX Baltic4,86%302,91
  • OMX Riga0,05%879,32
  • OMX Tallinn0,67%1 949,17
  • OMX Vilnius1,74%1 157,54
  • S&P 500−0,33%5 693,31
  • DOW 30−0,37%42 299,7
  • Nasdaq −0,53%17 804,03
  • FTSE 1000,07%8 671,79
  • Nikkei 225−1,8%37 120,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,43
  • 15.11.99, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Majandus börsi lõa otsas

Maailma suurima sisemajanduse kogutoodanguga riigis USAs moodustab börsiväärtus täna 170 protsenti kõigist riigis toodetud kaupadest ja teenustest.
Rootsis on sama näitaja 1993. aasta alguse 40 protsendilt kasvanud 166 protsendile.
Et tugev majanduskonjunktuur püsiks, on oluline, et börs end hästi tunneks. Just see on põhjus, miks rahandusministrid ja keskpankade juhid kogu maailmas peavad enne iga otsust põhjalikult kaaluma, kuidas võiks börs sellele reageerida.
Viimasel ajal on USA keskpanga juht Alan Greenspan aktsiate ja kinnisvara hindade ülikiire tõusu üle korduvalt muret avaldanud.
Milleks aga peaks üks keskpanga juht või poliitik muret tundma, kuidas börs liigub?
Põhjus on selles, et kui börs on majanduses omandanud juba sellise kaalu, hakkab see otseselt mõjutama elanike majanduslikku heaolu. Aktsiaomanikke on järjest rohkem -- nii neid, kes ostavad otse, kui ka fondide vahendusel ostjaid.
Kui kursid tõusevad, lähevad aktsiaomanikud rikkamaks. Rikkus aga paneb kulutama. Eratarbimise kasv paneb rattad majanduses järjest kiiremini pöörlema. Suuremas osas riikides moodustab eratarbimine sisemajanduse kogutoodangust 50--75%.
Seepärast kardetakse nüüd, kus börsi osatähtsus on sedavõrd suureks kasvanud, et aktsiakursside jätkuv tõus võib eratarbimise kaudu viia majanduse ülekuumenemisele.
Ülekuumenemine omakorda võib suurendada inflatsiooni, mis on üks peamisi näitajaid, mida keskpank kontrolli all hoida püüab.
Pangad loodavad, et intressimäärade tõstmisega on võimalik seda ära hoida, et majandus aktsiaturu tõusust üle kuumeneks.
Reedel tõstis Rootsi keskpank repomäära 0,35 protsendipunkti võrra 3,25 protsendile. Homme koguneb taas USA keskpanga avatud turu komitee, mis samuti arutab intressipoliitikat.
Uudisteagentuuri Reuters küsitletud Wall Streeti analüütikute ootused võimaliku intresside tõstmise suhtes jagunesid reedel täpselt pooleks.
Samas tuleb keskpankuritel olla väga ettevaatlik. Liiga «tugev pitsitamine» ehk liiga range poliitika võib börsi kergesti varisema panna.
Tugev börsilangus võib aga tänapäeval ümber keerata kogu majandustsükli ning tõusvast konjunktuurist võib lühikese ajaga saada majanduslik madalseis.
Autor: Mats Hedberg

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele