Hea nimi kõlbab pangalaenu tagatiseks

Tugevate Rootsi pankade ja Eesti Panga kontrolli all olevates Hansa-, Ühis- ja Optiva Pangas ei kujuta taolist stsenaariumi siiski enam ette, metsiku panganduse periood on koos põhjaläinud pankadega läbi saanud. Rubis ja Co on igaveseks ajaks kantud nn musta nimekirja, kahtlaste tegelaste võimalused on ahtamad.

Ajaga kaasaskäimine, rangete nõuete leevendamine on õigustatud kasvõi seepärast, et iga laenukliendi kohta, kes pole just mustas nimekirjas, peaks kehtima positiivse maksekäitumise eeldus. Pealegi ei teeni pangale tulu mitte tagatis, vaid intressid laenult, mille taga on edukalt töötav äriplaan, soetatud eluase ja, miks mitte, ka võimalustmööda tarbimine. Majanduslikult on kahju, kui laen jääb saamata väga hea äriplaani esitamisel. Pankadel on alati võimalus kliendilt lisatagatisi nõuda.

Tagatise nõudest loobumine võimaldab kergekäelisemalt jagada laene sõpradele-tuttavatele. Teoreetilised võimalused on päris suured -- 10% panga omakapitalist ühele laenukliendile.

Ebapuhaste asjade ilmsikstulekul võib üks sõbra-laen pangale tähendada tuhandetest hoiustajatest ilmajäämist. Kindlasti reageerivad subjektiivselt antud laenudele objektiivsed näitajad -- panga riskikontsentratsioon, kapitali adekvaatsus, likviidsus. Pangale omistatud rahvusvahelised reitingud lähevad languse teed, välisraha muutub kallimaks. Nii et on, millega riskida.

Vabam tagatiste kord toob kaasa kohustuse iga laenuprojekti veel diferentseeritumalt hinnata. Ses mõttes valivad pangad isegi raskema tee kui praegune, nõudes ühesugust tagatiste ülekatet. Ent raskem tee kätkeb endas uusi väljakutseid efektiivsuse tõstmisele, suuremale kasumile, uue ja positiivse majandustsükli käimalükkamisele.