Möödunud nädala kolmapäeval kirjutas Äripäev laevandusfirma MSC ja Eesti Panga vahelisest tülist. Eesti Pank nõudis ennetähtaegselt Eestisse saabunud 20-sendistega täidetud konteineri üleandmist, esitades vaid kauba vastuvõtmise õigust kinnitava dokumendi koopia.

Kui MSC keeldus konteineri üleandmisest, võttis Eesti Pank selle üle jõuga, saades heakskiidu tolliameti peadirektorilt Rein Talvikult ja ähvardades MSCi K-komando ja kaitsepolitseiga. Laevanduseksperdid leiavad, et Eesti Panga käitumine oli võrreldav relvastatud rööviga. Puhas pole ka MSC, kes jättis kliendi teavitamata alternatiivsetest võimalustest (vt järgmise nädala rubriigist).

Eesti Panga ja MSC juhtum ei olnud põhjustatud mingi firma sisereeglitest, vaid faktist, et MSC (Mediterranean Shipping Co.) töötaja järgis COGSA konventsiooni nõudeid kauba üleandmise kohta, mida järgivad kõik maailma laevafirmad.

Bill of lading (BL) on dokument, mis annab õiguse kauba transporti ja üleandmist käsutada. Laevafirma annab kauba kliendile kätte pärast ühe BL (kokku annab laevafirma kauba vastuvõtmisel välja kolm BLi) üleandmist laevafirma suvalisse esindusse, millega teised originaal-BLid kaotavad kehtivuse. MSC ei andnud väidetavale kliendile kaupa üle, kuna ei olnud kindel, et paar tundi pärast konteinerite väljastamist ei saabu esindusse klient originaal-BLiga ja ei nõua kauba üleandmist.

Praegu tekkis olukord, kus mingi kommunikatsioonivea tõttu toimus Eesti riigistruktuuride poolt toetatud relvastatud rööv Tallinna Vanasadamas ja enne seda püüti ähvardustega mõjutada erafirma töötajat rikkuma oma tööeeskirju ja rahvusvahelisi konventsioone.

Olukord, kus mingil põhjusel ei ole kauba saajal esitada kauba kätte saamiseks mereveo dokumenti bill of lading*, võib agent erandkorras vastastikusele usaldusele (pikaajaline koostööpartner, riigiasutus jne) tuginedes kauba väljastada. Sellistel juhtudel rakendatakse garantiikirja letter of indemnity, millega agent annab vastutuse kauba eest kuni dokumendi saabumiseni üle kauba saajale.

BLi puudumine aga ei anna kauba saajale õigust omaalgatuslikult kaupa enne laevaliini agendi vabastust liigutada. Sadamas seisev konteiner kuulub koos kaubaga kuni selle vabastamiseni laevaliinile ja seda ei muuda isegi riigi institutsiooni luba (Eesti tolliamet).

* Teise dokumendina kasutatakse vormi sea waybill. See eeldab aga head suhet kaubasaatja ja saaja vahel, kuna sea waybill'i väljastamisel kandub kauba omandisuhe automaatselt üle kauba saajale. Samuti ei nõua laevaagent originaaldokumendi esitamist, vaid ainult tuvastab kauba saaja.