Aastavahetuse probleem või noproblem?

Millenniumi vahetuseni on jäänud vaid üks kümnendik aastat. Maagilise numbri kiire lähenemine suurendab arutelusid selle ümber, kuivõrd suurt kahju võib see ajaperiood kaela tuua eri riikidele je nende ettevõtetele, st mil määral on eri ringkonnad valmis arvutirikke probleemidest tulla võivateks segadusteks.

Välisvaatlejad peavad Eestis aastavahetusel tekkida võivaid probleeme suhteliselt väikeseks. Sellegipoolest ollakse aga investeerimisringkondades praegusel perioodil arenevate turgude suhtes tavapärasest konservatiivsemalt häälestatud. Peale enamiku arenevate turgude püütakse ka enne Eestisse investeerimist ära oodata, mida aastavahetus endaga kaasa toob.

Üldiselt on aasta 2000 tekkida võivate probleemide suhtes riigid ritta seatud analoogselt riigile antud krediidi- ehk usaldusreitingu suhtes. Mida usaldusväärsem on riik krediidireitingu põhjal, seda kindlamini saab riik hakkama aastaga 2000. Lihtne ja loogiline.

Kui vaadelda praeguseid üliaktiivseid ja ülesrühkivaid välisbörse, võib järeldada, et erilist probleemi ei tohiks 2000. aasta saabumine investorite rahakotile kaasa tuua. Samas võib asi olla ka lihtsalt selles, et inimesed ei suuda (ei taha) enda jaoks probleemi teadvustada. Viimase kuuga on ameeriklaste hulgas 7protsendilt 3protsendini vähenenud nende inimeste osakaal, kes kardavad, et aastatuhande vahetusel midagi tõsist juhtub. Kuid teisalt on inimesed siiski küllalt skeptilised.

Arvatakse, et kriitiliseks perioodiks peaks koguma endale rohkem toidu- ja kütusetagavara. Lennukiga lennata ei riski aga aastatuhandevahetusel enamik inimesi.

Peale nende on mitu firmat (Novell, Microsoft) raporteerinud, et neil võib kaasneda aasta 2000 probleeme -- kuid seni ei ole see suutnud investoreid eriti heidutada.

Oleme siis meiegi asjast üle. Vastus probleemile pole enam mägede taga.